kas flash või php?

" kui Sa oleks vaevunud näiteks minu antud lingile klikkima, oleksid näinud, et isegi kodukootud fotolehel on võimalik flashi galeriis kõige suurematele tissidele viidata ;) "

back ja forward nuppudele ei reageeri see aplikatsioon :( bookmarkida muidugi saab :) imho flashi põhiline probleem seinsebki tema keerukas kontrollimises välise aplikatsiooni (elik brauseri) UI kaudu nö aplikatsioon aplikatsioonis. Samas ei sa öelda, et selles ka tema võlu ei peituks

25. jaanuar 2007 - 18:02:55 · Otselink

jah, ja HTMLi põhiline probleem seisneb selles, et iga liigutuse pärast pead terve lehe refreshima ;)

26. jaanuar 2007 - 10:36:56 · Otselink

"jah, ja HTMLi põhiline probleem seisneb selles, et iga liigutuse pärast pead terve lehe refreshima ;) "

see ei ole probleem see on ootuspärane kasutajaliidese käitumine: vajutan, midagi toimub ja kui vajutan tagasi siis toimub ja edasi siis toimub. protsess on kasutaja kontrolli all mingite kindlate funktsioonide abil (refresh, stop, back forward) mis ei häiri lehe teisi funktsioone. Flashi puhul on aplikatsioonis eraldi kontrollivahendid ja põhilise kasutajaliidese nupud võivad selle sisemise kasutajaliidese töödkergelt häirida ja kasutaja segadusse ajada.

Tänapäeval annab javascriptusega ka nii teha , et terve leht ei refreshi ja saab küllalt palju serveripoolt ressursse kokku hoida, aga seda tehes pead sa paratamatult mõtlema sellele kuidas kasutajale info muutumisest või mingi toimingu tegemiseks märku anda, flashis on selleks animatsioon ja sellevõrra on asi flashis tunduvalt lihtsam

26. jaanuar 2007 - 11:16:21 · Otselink

JS saab ka loadbari iisilt teha.

26. jaanuar 2007 - 11:26:06 · Otselink

"JS saab ka loadbari iisilt teha. "

loadbar loadbariks, aga enamus rahvast ootab kasutajaliideselt seda, et terve pilt korraga vilgub vms. Läheb veel aega ennem, kui uued võimalusedkasutajate ajudesse jõuavad. Sama ka flashiga tegelt küll ta jõuab

26. jaanuar 2007 - 12:00:31 · Otselink

vaatasin tööga seotult just rossignoli saiti -- enda meeleheaks avastasin, et eesti keeles on ka asi olemas.
loogiline -- flashis asju mõistusepäraselt ehitades on selline keeltevaliku hulga pakkumine elegantsemaltki teostatav, et sul avaneb (servale minimeeritud) menüü, milles saad olenemata asukohast keelt vahetada. et asi toimub praktiliselt puhta txt faili tasandil, siis seega ka silmapilkselt.
kui nüüd eesikeelsest osast tahtsin algusse tagasi minna, siis esimene asi oli otsida logo, millele klikkida, siis järgmine liigutus oli kohe kaksiknoole suunas (opera üks paljudest meeldivatest võimalustest), siis aga taipasin klikkida reload nupule (et selleks tuleb kolm klahvi alla vajutada IE F5 asemel on opera puudus muidugi) -- ja olingi alguses.

kõik seisneb mingite standardite omaksvõtus. tavalise html lahenduse puhul näiteks pole nagu kohanud veel vaatamata piltide suunas paremnool klahviga liikumist. ütleks, et mitmel korral olen tabanud seda mingi html-põhise galerii puhul üritamas... mis ma peaksin selle pärast halama hakkama, nagu siin flashi suhtes mingil seltskonnal kombeks????

et saast -- ei saa paremnoolega edasi -- html on saadanast!
e-amen.

26. jaanuar 2007 - 13:01:09 · Otselink

mitmel html/javascrip põhisel galeriil töötab paremnool ;)

rossignoli eesti sait on näide sellest kuidas teha segast uduimast asja flashis, samas kui saaks teha kiire korraliku lehe html'is.

26. jaanuar 2007 - 13:11:08 · Otselink

kõige puhul on asi tegijas kinni - nii puhta htmli kui flashi puhul saab päris toredaid koledusi teha - jah - flashis tehakse neid lihtsalt rohkem. See on nagu esimest korda 500-t fonti vaadata - iga algaja tahaks need kohe kasutusele võtta ühe töö puhul.

aga teemast.

flash on iluvidinast ammu väga tugevaks töövahendiks arenenud ning toote/firma veebisait pole kindlasti ainuke väljund. Flashi kõige suurem eelis on ühilduvus - ma ei pea ühegi OSi ega lehitseja pärast pead vaevama. Vanad playerid saab ExpressInstalliga paarikümne sekundi jooksul uuendada, ilma, et klient peaks lehelt lahkuma. Javascript lahenduse puhul pead arvestama kõikide iseärasustega, mida erinevad OSid ja lehitsejad pakuvad. Lahendus, mis toimib PC'l kõikide browseritega, ei anna mingit tulemust MACi puhul jne jne jne.
weekend.ee on eestis selle kohalt vägagi edumeelne näide, kuidas flashiga tõelise cross-browser/OS saiti on võimalik teha.

Kõige lähemale jõuab flashis võimalduv AJAXi puhul, kuid kliendipoolne skript on ikkagi 'loose cannon'. Javascriptiga kulutad oluliselt rohkem aega kui flashis sama lahenduse puhul. AS2 on küll suhteliselt lapsekingades, kuid võimaldab siiski hämmastavalt palju - teiselt hoitakse äriloogikat ikkagi serveripoolses skriptis ning ASi vaid UI väljundi kuvamiseks koos õigete andmetega. AS3-ga on nii-ehk nii võimalused oluliselt laiemad.

Päris jõudsalt areneb flex ning viimase põhjal tehtud aplikatsioonid annavad silmad ette mis-iganes javascriptipõhisele lahendusele.

http://www.templatesoft.com/

http://examples.adobe.com/flex2/inproduct/sdk/flexstore/flexstore.html

uimased need asjad kohe kindlasti pole. Pigem on kasutajamugavust kordi tõstetud ning sarnaste lahenduste edulugusid on internetis erinevaid väljas (alustuseks kasvõi
adobe enda lehelt).

kokkuvõtvalt:

"+&quot ; ; ;-plussid:
* platvormist sõltumatu e. ühilduvus, ühilduvus, ühilduvus
* levik (miski 95 ja peal protsenti on kasutajaid, paljude aplikatsioonidega tuleb automaatselt kaasa. Vista puhul juba ka windows update'is olemas)
* täiesti dünaamiline - ei pea ehitama staatilist asja, mis liigub täpselt ettentud rada pidi. XML aitab misiganes ülesehitust kuvada/muuta/täiendada/parandada
* luban arvata, et kiirem, kui tavaline html (oleneb tegijast...ja üsna palju ka ajast mida saab optimiseerimise peale kulutada). Htmlis on iga päringu jaoks tarvis leht uuesti laadida ning päring serverisse teha. (flexstore näide)
* lihtsam, kui flashile sarnast liidest javascriptidega ja CSSiga üles ehitada
* mobiilne :) tungib telefonide turule
* multifunktsionaalne - mp3, video, data, streamingud jms - jällegi pole tarvis haigeks mõelda, mida üks v. teine kasutaja omab, et kasvõi lihtsat videofaili oleks võimalik kuvada.
* no ja muidugi olenevalt disainerist näeb ikkagi effektsem välja ;)

"-" miinused:

* lahendus kallim versus tavaline html ja häid arendajaid vähe
* arendajale on harjumuspäraste tegevuste määratlemine keerulisem (forward, back, shortcut)
* indekseerimine - osaliselt toimiv, kuid suurem osa tuleb eraldi blokkidena lisaks ehitada (pole ka ülemäära keerulisem)
* AS on nõudlikum - PHPle sarnast lollikindlust pole ning mälulekked on lihtsad tulema.
* eelarvamused - "flash" sõnana liigutab inimesed kahte leeri=> tulihingelised toetajad ja opositsionäärid. Tegemist pole mingi imelisi jurakaga mis maailma paremaks/halvemaks teeks, vaid lihtsalt väga hästi levinud platvormiga. Kõik ülejäänud ikka tegijas kinni

Kui vaadata üldisemalt, siis kogu tootearendus liigub disaini ja "vidinate" suunas (Vista on arvatavasti hea näide selle kohta). Tehnoloogilistel uuendustel ei jõua tarbija enam järge hoida ning üha rohkem vaadatakse asju pealiskaudsemalt e. kui ikka hea välja näeb, siis läheb käiku.

26. jaanuar 2007 - 18:26:45 · Otselink

sama lausekonstruktsiooniga võib võtta sadade kaupa html lehti ette ja öelda, et saaks sellest teha kiire ja korraliku lehe flashis.

võiks võtta tonnide kaupa html lehekülgi ja öelda, et nendees puudub igasugunegi kujundus.
et lihtsalt ühe ja sama liistu peale konveieriga tõmmatud.

minu häda ilmselt, et ei ole kohanud sellist html saiti, kus paremnool töötab. loomulikult on see võimalik. aga kui ma mõtlen, kuivõrd lihtsalt on see flashis teostatav ja püüan siis keskenduda mõttele, mismoodi seda mingi javascripti kaudu teha, siis no ei taha mõelda.

minu teksti mõte on see, et tegijaid ja tasemeid on igasuguseid -- üks vorbib üht kätteõpitud liigutust ja teise puhul ei luba kogemus ja endale seatud väärtushinangud haltuurat vorpida.
ja selles pole süüdi vahendid, millega töötatakse.

asi on inimestes kinni.

"samas kui saaks teha kiire korraliku lehe html'is" -- miks siis terve veeb on html-is tehtud aeglaseid ja mittekorralikest lehtedest umbes?

26. jaanuar 2007 - 18:38:18 · Otselink

Tonal, minul ei ole flashi vastu midagi, eriti hea flashi vastu, lihtsalt internet ei = flash ei täna, homme, ega ülehomme. Asi ei ole ka inimestes kinni, flash on tore brandireklaami puhul hetkel ja muidugi osad brandid sekundeerivad, näidates, et mitteflash on samalahe ... aga interneti mõte, või alus, ei ole brande reklaamida. Ma kuulsin juba 4-5 aastat tagasi, et kohe flash vallutab interneti ja nüüd loen artikleid, et kas "googel võiks üle võtta interneti" rääkides flashile sekundeerivast AJAX'ist, siis sellega loodab Yahoo googliga võistelda. Flash areneb edasi, aga see standart, et hea leht peab olema flash läht, täna on see pigem vastupidi.
(kusjuures Yahoo - vs - Googel võiksime spekuleerida, et Googel loodab flashile)

Flash võimaldab palju, aga flashil on ka väga tugevaid miinuseid. Tema sõltuvus lehitsejast, see et flashi ei suuda süüa infokogujad ( googel üritab juba mitu aastat ). Andmemahu edastus ja nõudmised ( need on pidevalt veidi ees tavakasutajast ) ja juba hetkel kasvav probleem tema oma standart. (eriti oluline on see mitte arvuti lahendustel vaid telefonid, taskuarvutid jne ... seal ei ole flashplayerit nii lihtne uuendada).

Kõige tähtsam standarti juures on Vaalase point. Internet on suur ja lehti kolepalju, tavakasutaja tahab navigeerida lehtedel ühtemoodi (kätte õpitud rada). [ Miks on flashplayeri navigatsioon nii ebamugav ja piiratud? ] Kui me vaatame interneti, kui töövahendit, mitte kui võimalust reklaamida asju sokkidest mesrsudeni ja keerutada pilte, vaid kui vahendit maksta kiirelt ja lihtsalt arveid, leida vajalik telefoninumber ja helistada, osta näiteks lemmikbändi plaat (vaatamata enne kuidas see 10 korda tiirleb) siis on flash täiesti kasutu. Flash tuleb mängu siis, kui inimesel on igav ... proovida (hetkel) seda praktiliste netikasutustega siduda , nuh ma ei tea netipanka flashis.

Praktiliste rakenduste kõrval jääb info ... heli ja pilt läbi fläshi on väga seff ( nuh youtube ju? ja google video ja need veel miljon3) .. samas tekst on siiani ... bad bad bad .... flahipõhine otsing, rss ,,, või nuh võtame Wiki ... see oleks jabur ... antud juhul kasutatakse flashi ühe elemendina nagu esmalt vilkuvad gifid ... ja alternatiivid flashile suruvad selga. just desctop põhised rakendused murravad läbi, flash tahab ka seal kaasa rääkida, aga vist üsna jõuetult ? Täis flash leht on mõnikord ja mõne asja puhul parim lahendus, aga reeglina mitte ...

26. jaanuar 2007 - 19:25:26 · Otselink

Aga minul on selline küsimus, et miks tonal alati pähe saab, kuigi tal alati kõige ammendavamad vastused on?

Andke andeks, kui loll küsimus on.

26. jaanuar 2007 - 19:33:54 · Otselink

vaata Tonal on nagu Savisaar, isegi kui tal õigus on, tuleb pähe anda ( ja see on pigem kiitus kui laitus )

26. jaanuar 2007 - 19:43:35 · Otselink

valgustage mind kuidas teha flashis lihtsate vahenditega mingi secure lahendus (ilma mediaserverit kasutamata) kus kasutaja ei saa asja decompileda ja pärast ise protsessi kuidagi sekkuda ja süsteemi valeandmetega pommitada :)

Kõige lihtsama flashmängu edetabeli turvamine on juba keskmisele arendajale üle jõu käiv asi. Edetabelisse submittiva flashi lahtihäkkimine aga jõukohane 10 aastastele.

26. jaanuar 2007 - 20:00:33 · Otselink

"Aga minul on selline küsimus, et miks tonal alati pähe saab, kuigi tal alati kõige ammendavamad vastused on? Andke andeks, kui loll küsimus on. "

ma ei ütleks , et ta alati pähe saab vaid seda, et ta põhjendab oma asja alati ühekülgselt ja vahetab ainult sõnastust. Tammub ühel kohal ja ignoreerib flashi miinuseid (just neid mis kliendi eelarve tegelikkuses suureks ajavad).

võibolla materdame teda ilmaasjata ja ta ei pea kuagi kokku puutuma miljoniliste lehekülastustega ja turvalisusega mida veebiaplikatsioonid vajavad.

n: flash ei suuda iseseisvalt isegi sessiooni üleval hoida ja peale pikemat, kui sessioonikehtivus kestnud, flashaplikatsiooni kasutamist ei ole sealt kaudu edastatavaid andmeid enam võimalik kasutajaga siduda. Sellised praktilised arendaja probleemid mida flasharendaja ei mõista kuna ta serverside asjadega kokku ei puutu. Flash paneb arendajaid asju mis muidu on elementaarsed läbi urru lahendama. Refreshi mingis ifreimis või ajaxiga niikaua taustal htmli, et sessioon püsiks.

26. jaanuar 2007 - 20:20:42 · Otselink

flashil on omad plussid ja miinused.
html jt. on omad plussid ja miinused.

väga mõttetu on vaielda kumb on parem - kõik sõltub eesmärgist ja ressursist jne jne.

tonal on väga tark ja väga kogenud flashi arendaja, aga vaidlust kujul html vs. flash ei suuda ka kõige targem flash/html arendaja võita.

kuigi väga huvitav teema on olnud seni.

26. jaanuar 2007 - 21:23:25 · Otselink

Kehvasti saab teha nii html-i kui flashi. Mõlemal juhul on raha maha visatud. Tõenäosus head html-i tegijat leida on suurem kui flashi oma ning see tõdemus teeb flashi töö ka kallimaks. Halb html-i töö paistab vähem silma kui flashi oma. Kehva html lehte kasutatavust saab tänapäevaste brauseritega siluda aga flash on nõnda kehval kujul nagu ta ka on otse silmade ees ja võta või jäta.

Mina teeks galerii ikkagi flashis ja vilede kohalt annab arendajat ju alati keelata:) Html-is on see häda, et sa tead mis saad aga teise tehnoloogiaga annab üllatada natukene rohkem. Just nimelt natukene...:)

26. jaanuar 2007 - 23:34:42 · Otselink

ääremärkus: yahoomaps on lahendatud flashis, googlemaps on ajaxi-põhine.
vahetult enne viimaseid poste lugema asudes vaatasin hea all ameeriklaste arvamust selle kohta, mis rahaühikuid inglismaal kasutatakse ja üllatust et põhja-korea on ikka nii jõhkralt suurem lõuna-koreast.
vaalas -- flashiga ei saa ka õues lund kühveldada. selleks on labidas.
selline varrega ja teisest otsast lameda laia pinnaga puust või plastikust või metallist töövahend. see ei pea flash olema.

üldse on huvitav, kes leiutas selle kinnisidee, et ma tahan terve veebi flashiga katta?
rahunege maha -- olen pidevalt iseenda juures olnud ja jälginud, mis teen -- sellist asja pole tonal kohe kindlasti väita üritanud.

mis puutub flashi kallidusse, siis testisin siin enne ostmist flash8 basicut, mis maksab miski üle 4K võrreldes pro 9K-ga -- video võimaluste osas on suur vahe, aga no embbeded videot saab kasutada ja uue On2 VP6 koodekiga, mis hämmastav samm edasi Sorensenist.
no ja siis vist Lite võimalust ei ole (aga kas keegi kasutab? keegi ostaks selles tehtud asju?).
tegemisi oli kuhjaga peal ja et pro sai niikuinii võetud, siis ei jõudnud teemasse rohkem süveneda.
aga tunne on, et 4 K eest saab väga kõva relva.

mis mulle flashi juures algusest peale on meeldinud, on vektoris kujundamise kiirus. siiani teen paljusid illuka asju flashis valmis, sest seal saab mitmeid kordi väiksema operatsioonide arvuga endale soovitud tulemuse. ok, on asju, mis on kiirem kuskil mujal teha, siis kasutab selle proge eeliseid.
ma ei tea -- no kui vaatad keskmise eesti firma keskmist html lehekülge, siis see on üks päisepilt ja võibolla mõned tikutoosisuurused eimidagiütlevad jubinad kõrval ja that's it!
kui flashi sellel tasemel tehtaks, siis hakkas iga mats näpuga näitama.
härrased -- kui samalt tasemelt hakkaks html peale osutama, siis no sureks ära näpu ülekasutusse.
ajaxit hakati ikka kõva 6 aastat hiljem flashist aretama. ja ei tea küll, kust need ideed pärinesid, kui mitte arusaamisest, et flash müüb -- kõigest kirumisest hoolimata.

27. jaanuar 2007 - 00:36:46 · Otselink

ie5 oli väljas (aastast 1999) , siis ajax oli sisuliselt olemas. Flashi versioon oli siis vist 4.0

ma ei taha flashiga lund kühveldada ma tahaks mõistliku kuluga teha flashmängu (näiteks laheda tetrise) ja selle põhjal luua mingit interaktiivset asja nii, et 10 aastane laps kogu süsteemi perse ei keeraks. Paraku ei tule arenduskulud mõistlikud ja vähesed on valmis seda ostma.

Olukord on selline: mängukoopast korra või kaks kuus mõni reklaamiklient tahaks korraldada interaktiivset mängu ala jagada auhindu tulemuste põhjal. Keskmine mängukoopa kasutaja tõmbab endale flashi decompileri, süsteemi aeglusti, kuulab pealt võrguliiklust, muudab operatiivmälus väärtuseid jne, et kasvõi kõige mõttetumas mängus rohkem skoorida. Kui seal on vahel veel reaalne hüve, siis laske tulla 20% meie kasutajatest proovivad ära ükskõik millise hinnaga (arvuti perse keeramisega jne) kõik petuskeemid ja teine 20% proovib ära reaalse petuskeemi mida teine 20% väidab töötavat. Et kõiki neid skeeme vältida tuleb flashi puhul kogu mänguloogika viia serveripoolele (sisuliselt serveris mängu kaasa mängida või aint serveris mängida) ja rakendada lisaks muid turvameetmeid ja arvestada erinevate skeemidega flashi progemisel.

Tasemel flash progrjaid ei ole kuskilt võtta ja neid ei jõua ka suvaline bänneri või reklaamikampaania korraldaja maarjamaal veel kahjuks endale palgata

Tonal mis sa arvad mis maksab cool interaktiivse flashmäng milles ei saa 10 aastane laps cheatida ja kas Eesti mõistes keskmine ettevõte omab sellist reklaamieelarvet ja on valmis ilma kuid ette planeerimata seda kohe kulutama?

sellesuhtes ei ole ma ka flashi vastu ja kõik su jutt interaktiivsusest ja asjadest on õige, aga nagu sita htmli puhul pole meil ka sita flashiga midagi teha ja sselleks , et flash sitt ei oleks peab n korda rohkem pingutama/kulutama

27. jaanuar 2007 - 01:48:55 · Otselink

vaalas, sul pole lihtsalt braini

27. jaanuar 2007 - 02:37:24 · Otselink

Top Ten CSS Gallery/Showcase Websites

50 CSS Showcase Websites

Teemakohased :)

28. jaanuar 2007 - 14:52:24 · Otselink

.

28. jaanuar 2007 - 15:31:13 · Otselink

vaalas, saan aru sinu probleemist, aga kas see mitte juba directori ja shockwave teema pole?
kui nüüd jõuda selleni, et algne teema oli html või flash, siis kas ei tundu ülekohtuselt kõrge nõudlikkuse tase flashi suhtes?

ajaxi kohta lugesin kunagi põhjalikku artiklit, kus üks teemadest oli, kuidas flashis kasutuselevõetud põhimõtteid hakati M$ ja teiste poolt enda arendustesse juurutama.
ei leidnud hetkel üles, kuid ka
wikipeedia artiklis on näha, millal mõiste kasutusele võeti ja mis enne oli.

flashi progejaid pole jalaga segada, kas javascriptis tegijaid on?

... kusjuures arvan, et flashi progejaid on eestis.
tartu kasiinoprogejate ridades vast hulgim. aga sellistest arvestatavatest tööandjatest väljaspool tundub, et omal käel ennast flashi mängude tegemisest äraelatamise idee on tabasalu pangast allasõidu kõveraga perspektiiviga.
eks ise tead, mis raha sa nende asjade eest välja käid ja kas sa ise elatuksid sellest ära.
loogiline on, et keegi teeb sulle alustuseks mingi asja -- sealt edasi on tal portfolios midagi, millega suurema ukse peale koputada.
kellel on niipalju pealehakkamist ja taipu, et sellist asja teha, see on ilmselgelt arengule orienteeritud ja vaeval elu lõpuni samal tasemel asju tahab vorpida.

29. jaanuar 2007 - 14:25:29 · Otselink

Javascripti progejaid on minuarvates hulgim (võibolla olen nendega litsalt rohkem kokku puutunud) ja see ei ole ju directori ja shockwave teema, sest rahvas tahab ju flashiorgasmi ja inteaktiivsust ja sina tahad kõike seda pushida ja teha. Minuarust ei ole interaktiivsus ainult liikuv pilt vaid ka aplikatsioon selle taga.

Tehku siis erinevatel tasemetel asju :) nad ei peaks mõtlema, et tööandja ei arene või seda millegi pärast ei suuda

29. jaanuar 2007 - 20:09:38 · Otselink

pixli rahva vanasõna: "kes areneb, see areneb isegi flashist edasi" ... flashi viga on see, et kui sa scripti serveris ei jooksuta, või faili ennast, siis laeb kasutaja selle alla ja möllab oma äranägemise järgi. Sestap jah kõik kiiruse ja osavuse peale flash mängud on vägagi lihtsad ära solkida.

Samas veebist rääkides, siis ega javascriptiga kirjutatud kasutajamänge just sageli ei kohta, eriti eesti neti maastikul ...

29. jaanuar 2007 - 21:14:53 · Otselink