VEEB: Eesti.ee

kristjan07 5 a

See disain näeb välja samasugune nagu Velveti tehtud disain MTA jaoks. Kõik see tunnetus ja värvid ja üldine disainikeel loovad väga samasuguse emotsiooni.

Vaatasin korra HTML ja CSS koodi - tuli nutt peale ja panin kinni. Läks jälle nii nagu alati.

07. detsember 2018 - 15:26:40 · Otselink

a näe, Vue.js.
Mis see siia puutub?

tervitan selle menüü autorit

tajo 5 a

07. detsember 2018 - 15:28:52 · Otselink

+1
link

lemps 5 a

no nii. mida krt. tegelt? Siit igast küljest midagi kommenteerida. Kuidas selline asi tehtud sai? Kui mõelda et see keskkond peaks olema peamine värav riigi teenustesse siis ajab turja turri. Mingi reaktsioon peaks järgnema.

07. detsember 2018 - 15:35:04 · Otselink

lemps 5 a

Responsive lahendus - "kaotame sisu ära"

07. detsember 2018 - 15:37:50 · Otselink

Kustutatud 5 a

disainer ise ilmselt vaeseks selle projektiga ei jäänud, nagu nende eesti asjadega ikka : )

07. detsember 2018 - 16:08:14 · Otselink

3

cgi.ee vastutas disaini eest. backendi maja.
Holy-moly see cgi.ee :O

Evgeni 5 a

Kui telefonis otsingu kastile vajutad siis terve portaal suumib veits sisse. See mu lemmik featuur peale viimast uuendust, õnneks see ikka alles.

07. detsember 2018 - 16:43:00 · Otselink

1

iOS nõuab, et vormielementide font size oleks vähemalt 16px, kui on vähem, siis zoomib sisse. Hiidvana ja võiks olla kõigile teada teema.

Stefan 5 a

"Töötab ju!" ütles projektijuht.

07. detsember 2018 - 19:11:20 · Otselink

3

Umbes nii see kogu bisness ongi käinud juba vähemalt viimased kümme aastat. Ükskõik, kas on suur või väike projekt, sama saaga alatasa.
Kui klient nõuab, on ta m**n, kui töövõtja teeb kräppi, on vaja projektijuht kaela saata, et klienti pehmendada. Eriti groteskne on kogu see jant, kui klient on avalik sektor ja hange.

vaalaskala 5 a

Kahju , et sellised projektid ei lase, ilmselt hankesüsteemi eripäradest tulenevalt, tasemel särada ja teha natuke rohkem mõttestatud asja. Selles projektis on 95%taustasüsteemid, backend jne , aga frontendi tase on jäänud kuskile 97 - 2000 peale kõõluma nii visuaalilt, kui kasutusloogikalt

09. detsember 2018 - 19:37:21 · Otselink

jüri 5 a

Mul on raske mõista, et miks eesti.ee ei kasuta uut Eesti brändi. Kui mingi veeb üldse peaks seda brändi järgima, siis selleks on eesti.ee. See on leht, kus reaalselt kohtuvad kodanik ja riik, kus reaalselt toimub Eesti e-riigi maine ja näo kujundamine, brändi rakendamine ja rahvani viimine. Rääkimata sellest, et see on see leht mida maailm vaatleb, kui räägitakse Eesti e-riigi eduloost.

Miks ei kasutatud uut brändi?
Loobuti eesti.ee enda logost ja brändingust?
Ei ole kasutatud ka Valitsusasutuste visuaalse identiteedi stiilijuhist?

Huvitav oleks teada, et mis reaalsed põhjendused nendel otsustel on ...

10. detsember 2018 - 01:57:36 · Otselink

5

paries, see ei ole reaalne. Spekuleerin, et see taandus pigem kellegi personaalse eelistuse tasemele.
Taunol võib ka õigus olla, tegijate hulgas tõenäoliselt ei olnud disaini(maailma)teadlikke inimesi.

Tippdisaineri nägemus Eesti.ee lehest: 2 tunniga valmis uus versioon ja see ei maksnudki 80 000 eurot

tajo 5 a

10. detsember 2018 - 09:23:16 · Otselink

Kas keegi võiks mulle seletada, miks selles uues disainis kaob ca. 40% headeri alla nii desktopil kui mobiilis, ilma funktsionaalsust pakkumata? Esteetika mõttes kindlasti parem kui hetkel lives olev
see ei ole uus disain , see on proof millelegi mida kunagi ei juhtu ja ei ole vahet sellel, kui suur on header , olgu või kaks lehte suur :)

jüri 5 a

Hea töö Jaanus! Täpselt selline peakski eesti.ee leht välja nägema. Kes kahtlevad, et uus bränd päriselus ei tööta ja on raske rakendada, siis siin on hea näide, et saab väga hästi, tuleb ainult tahta ja osata.

Täissuuruses kavand: https://invis.io/5KPIJD6CPRV
Mobiilikavand: https://invis.io/6KPIJDJERZ2

10. detsember 2018 - 10:16:35 · Otselink

tfr 5 a

Loomulikult saaks paremini kui praegune. Aga no see vastu rindu tagumise meediakampaania et "meie tegime 2 tunniga asja, mille eest teised mehed küsisid 80K" on veits õunte ja apelsinide, või nagu idanaabrid ütlevad, sõrme ja ühe teise kehaosa võrdlemine.

Ühel juhul on selle raha sees kogu UX-protsess, iteratsioonid, kõik vaated ja nende omavaheline loogika, erinevad tehnilised ja organisatoorsed nõuded, "design by committee" ja sellega võitlus, teisel puhul võetakse esimese protsessi valmistulemus ja sealt elemendid ja tehakse ühele vaatele uus skin.

10. detsember 2018 - 11:00:32 · Otselink

3

Nõus, samas artiklis ei räägitagi detailidest vaid fundamentaalsetest valikutest, nagu uue brändi mitte kasutamine. See ei ole 80k küsimus, vaid ignorantsus ja kehv otsus kuskil protsessi algfaasis.
Isegi kurki ja kastanit on võimalik võrrelda, leida sarnaseid omadusi ja erinevusi. Mis seal siis õunte ja apelsinide võrdlus ära ei ole? Põhimõttiselt neil on suhteliselt sarnased omadused.

matude 5 a

Ma pooldaks hea meelega mingisugust tõsisema vastutuse võtmise ja konkreetse selgituse nõudmist küsimusele "miks ei kasutatud Estonia.ee disainikeelt?" Miks maksis rahvas selle loomise eest, kui meie enda riiklikud süsteemid seda brändi lihtsalt ignoreerivad. Päris tõsiselt kohe.

Päris allkirju ei hakanud veel koguma petitsioon.ee-s :D postitasin küsimuse eesti.ee Facebooki lehel:
https://www.facebook.com/eesti.ee/posts/10156153076419247?comment_id=10156160355469247&comment_tracking=%7B%22tn%22%3A%22R%22%7D

Ülemäära optimistlik pole vastuse ootuses aga kuna öeldi, et "ootame kõikide kasutajate tagasisidet" siis miks mitte. :)

10. detsember 2018 - 11:08:45 · Otselink

kui brand.estonia.ee asju ei taha kasutada, siis on olemas ka valitsusasutuste bränd. praegu pole terve eestiga mingit connectionit.
Jep, good point. See ei tohiks nii käia, võiksime ühise kava järgi sammuda.

kristjan07 5 a

Kaupsi artiklist käis see juba läbi - ega siin muud lahendust pole kui riigil peaks olema oma digikanalite osakond/meeskond, kellel vastutada oleks kõik - e-maili HTMList kuni selliste eesti.ee portaalide frondini. Hoida disain ühtlasena, kaasaegsena ja kõik muu mis selle juurde käib. See ei oleks "võimatu missioon". Fintech on sellest saanud aru ja ehitavad majasiseselt meeskondi ülesse selleks.
Riigil oleks ka raha, et meelitada kokku helgeid päid.

Kuna Eesti flirdib koguaeg USA'ga siis palun väga: United States Digital Service
Lisaks veel see: https://designsystem.digital.gov

Ma enam ammu ei taha öelda, et me oleme "e-riik". Tiiger on väsinud ja vanaks jäänud.

10. detsember 2018 - 11:26:22 · Otselink

4

@risker, erakond Eesti 200 ei ole seda lubanud korda teha? :D
risker - tuleb võtta ühendust riigiga ja uurida kus otsast tuleks startida :D Äkki nii?

vaalaskala 5 a

Kommunikatsioonioskus on see oskus mis enamus Eestlastel olematu, ka minult palutakse tihti millegi selgitamisel viisakalt ette: "Hey , can we communicate it in a way where you are not a Estonian for the moment".

Kellele sellist ärapanemise artiklit nüüd siin "post mortem" vaja on, mida sita loopimine ever muutnud on va liivakastis, lasteaias kus keegi tõesti peale juhtunut käitumist muutis ? Selline kriitika tuleks tiba paremini serveerida. Seda hanget võites te ei lendaks ju peale rongist 2 tunniga ja 250€ arvega ja jääksite ka ise mingis projekti etapis aeg, kasum, idiootsus lõksu kinni ja peale valmimist saaksite samasuguse artikli sappa. Olete kõik ju seal kuskil juba olnud.

Muidugi ma olen nõus, et hetkel on see natuke kinni jäänud tase seal ja te suudate seda kõike paremini ja sellistele asjadele tuleb tähelepanu juhtida. Seega järgmine kord võtke ka PR -i tipptegijad punti :D võibolla juba Tallinn-Riia liinil, tiimitööd natuke, üksinda selliseid mägesid ei liiguta, sest me kõik teeme midagi klapid peas.

10. detsember 2018 - 11:38:12 · Otselink

5

vajab teist nooti
ükski noot pole seni aidanud. kuna see on laiem teema kui 1 sait, siis see vajab eelkõige tähelepanu, probleemi tõstatamist. ja seda on vaja näidata, et kehva asja märgatakse ja tekib vastutustunne.

Rähn 5 a

Ohoh! Üks ja pool avalehe kavandit kõigest kahe tunniga ja ei maksnudki 80k? See on küll hästi saadud!
Seda eesti brändi on nii palju taotud ja kõik, kes sellele näpu külje panevad, riskivad avaliku lintšimisega. Seda niikaua, kuni see bränd v3 tehakse kellegi julge ja hea poolt, keeratakse see behance' trendisinine natuke vähem kiiritavaks, võib-olla lisatakse kolmas värv, et saada lahti sellest steriilsest muljest nendel sini-valgetel lehtedel, aino 2.0 ehk ja nipet-näpet veel. Kõik riiklikud e-teenused võiksid loomulikult olla ühise mütsi all, et oleks kena ja viisakas. Eraettevõtted on selle brändi pea täielikult hüljanud, aga see on omaette teema. Kahjuks kahe aasta tagune esmalaunch sai teenitult iga külje pealt näkku-makku. Kui oleks Esimese launchiga tehtud see, mis praegu on eesti bränd v2, olek silmselt näidispoomised märksa rahulikumalt kulgenud. Õnneks aasta tagasi visati välja kogu see kamarajura rahnutamisest ja muudest veidrustest. Rahaks ka võib-olla ei ole küsimus. Olgem ausad. 200k suure bärndi eest maailma mastaabis ei ole teab mis suur summa. Aga eesti elu-olus mõjub see kosmilisena, eriti kui selle eest pakutakse infantiilseid lahendusi.
Erinevates teemades on välja käidud disainipolitsei idee, et punane lipp tõsta "õigel hetkel".
See on iseenesest väga üllas ja õudne samaaegselt. Kes on see komisjon, kes hindab ja milliste kriteeriumite alusel? Eesti brändi tegemise juures olid suhteliselt tuntud inimesed oma elualalt. Kõik peaks justkui kenasti kokkumängima, aga ei mänginud. Piinlik oli. Lippu oleks võinud sada korda tõsta. Pikalt tehti ju seda asja, mitte 2 tundi. Lõppsõna võiks jääda siiski disainerite teha, aga liputõstmisse peaks kaasama tavakodanikke erinevatelt elualadelt ja vanusegruppidest jne. Ja sealt tulev tagasiside peab olema juhendiks töö jätkamisel. Kui seal on möh ja noh ja äähm ja eeee... siis on pahasti.
See praegune eesti.ee avaleht on košmaar.Ja "jäin haigeks" "tervis" asemel kõlab ka kuidagi väga morbiitselt jne. Sisu poole pealt on see leht põhimõtteliselt suur KKK leht, millele leiab vastuseid lihtsalt guugeldades. Positiivse poole pealt - silmadele kordades meeldivam ja rahulikum kui need sini-valged brändilehed.
Kui minul, suhteliselt noorel inimesel, on riigiasutustega mingi kokkupuude ja on vaja infot leida, siis läheb esimese asjana märksõna googlisse, mitte ei torka esimese mõttena pähe, et "OH! Hea, et eesti.ee on olemas! Lähen õige vaatan kohe sealt. Sealt saab kindlasti vastuse. Nope. Esimene asi on google märksõna, kui sealt ei leia vastust, siis asutuse infotelefon ja asi tahe. Mida hekki ma avan neid lõputuid rippmenüüsid oma lõbuks või? Ma korrutan seda iga jumala kord igasuguste disainimistega, et kui core-funktsioon on mäda, siis disaini või kullast ja karrast või navy sinisega, see ei tee olematut sisu paremaks. Vastupidine, aga, töötab küll. Kui põhifuntsioon on selge, siis saab disainivead andeks ja neid on võimalik ajapikku ka parandada, nagu me kümneid kordi oleme näinu. Pea iga pixel.ee'sse postitatud portfoolio töö link on esimesed päevad vigane ja vead märgitakse siin ka väga kiiresti ära. Big deal.

10. detsember 2018 - 12:40:09 · Otselink

Täitsa head argumendid. Kahju, et anonüümseks otsustad jääda.
õnneks lihtsasti googeldatav ;)

lemps 5 a

Ma arvan et see 2h kavand võib pigem mõjuda inimestele eksitavalt. A la "

ah, et tegelt saab ka jumala hea asja kahe tunniga. Järgmine kord olen targem.

" Kindlasi tuli kaasa selle kavandi loomisega parem teema levik meedias, aga arvan et valest suunast.

Olen nõus 100% et antud eesti.ee olev tulemus ei ole selline kuidas üks avalik, suure kaliibriga teenus, ennast kuvada võiks. UX/Ui disaini vaatenurgast väga suur prohmakas. Kindlasti on selle tulemuses oma roll nii kliendil, konsultantidel, disaineril ja arendajal, kuid ilmselt peamine süüdlane on peidus tagaplaanil, hangete koostamise protseduur, läbiviimine ning tingimused.

Kui vaadata kogu seda hargnenud protsessi "kliendi" vaatenurgast, siis me tõmbame siin ise endale kollektiivselt vett peale. Me tegelikult ei tea kuidas tööprotsess välja nägi, mis selle taga peitus. Disaineri või arendaja vaatenurgast me peaksime küsima küsimusi, et miks, kuidas, millistel tingimustel.

Usun, et siin on efektiivsem hakata arutama asja tingimuste suunast kuna on olemas konkreetne keiss, kui luua ilma reaalse kontekstita visuaalne nägemus. Avalik pöördumine, konkreetne. Disaini kommuun võiks siin seljad kokku panna.

11. detsember 2018 - 15:00:08 · Otselink

1

+1

tajo 5 a

mida sa nendest selgadest kokku paned, kui järgmisel hankel samad seljad osalevad ikkagi samadel hangetel samadel tingimustel ja loodavad, et saavad vähemalt kuludega nulli.

11. detsember 2018 - 15:08:46 · Otselink

Kui neid asju pidevalt välja tuua, nii et see ei jääks ainult emaili tasandile, siis ehk jõuame millalgi kuskile.
mul tulevad meelde hea kolleegi/konkurendi kuldsed sõnad: "ma põhimõtteliselt ei varasta. aga kui mul on nälg majas, siis ma põhimõtteliselt varastan."

kristjan07 5 a

Tajo - mis takistab sul minna näiteks CGI, i62, Cybernetica, Nortali, Solita, Tieto juurde ja öelda. Kuulge mehed, paneme seljad kokku, osaleme hankel. Meie teeme UX ja disaini - teie koodi.

Lemberi jutt on õige - "me peaksime küsima küsimusi, et miks, kuidas, millistel tingimustel."
Fakt on see, et me kõik teame miks see tulemus on selline. Niikaua kuni meie riigil pole mingit ametit mis seisab digidisaini, UX jms eest siis ei tule sealt ka seda tulemust. Keskmine ametnik on harjunud Exceli tabeliga ja tahab seda ka veebi panna/seal näha.

12. detsember 2018 - 11:50:25 · Otselink

Kui arendaja suudab teha midagi sellist (https://tinyurl.com/y7elyc7t), siis mida sinu poolt soovitud loodav ametikoht teha saab? Vabandust, aga sellises olukorras tahaks lihtsalt käed üles tõsta :)
Taunts - Nägin seda ise ka. See on juba järgmine samm :) Õnneks leiab asjalikke progejaid kiiremini kui asjalikke UX ja disaini eksperte :)

Silverionu 5 a

Kes selle "teemade" valiku esimese hooga üles leiab peaks küll lotot mängima.
Peaks justkui olema kõige olulisem navigatsiooni osa.. aga jah nagu ka varem öeldi, et taheti parimat aga läks nagu alati.

Teeksin ettepaneku, et iga hanke võita võiks olla tingimuste läbi kohustatud kaasama kolmanda osapoole eksperdi. Nagu eramute ehitusel on kohustuslik omaniku järelvalve võiks see olla ka digilahenduste jm hangetel. Nt hanke võidab firma X siis nende tööd jälgib ka firma Y ekspert, kes esmaselt juhendam klienti ja lihtsalt ei lahmi "see on sitt, me teeks ise paremini". Ma ei ole eesti digimaastikuloojatega kursis, kas see läbi läheks võiks käiks lihtsalt üksteise pori sisse tõmbamine.

12. detsember 2018 - 12:47:46 · Otselink

kaups 5 a

Ma ei räägi järgnevalt midagi uut, tean.

* Meiesugused (freelancerid ja väikesed disainistuudiod) ei saa enamikel hangetel osaleda, sest seal küsitakse tervikut koos arendusega või mahukaid analüüse (kaasates rolle, mida meil reaalselt inimese näol pole), suurt tiimi, vastavat käivet jms.

* Samuti pole ühelegi disainerile mokkamööda suurest bürokraatiast läbinärimine. Mul endal on vaimselt raske hangete dokumentatsiooni avalehelt juba edasi minna.

* Väga ei kipu ka tegema pakkumisi, mis on fix hinnaga, aga skoop hoomamatu. Kõige kallim on ju teha kehv asi - ükskõik mitu € kulutada kehvale teostustele, kahjukulu on järgnevatel aastatel pöördvõrdeliselt sadades kordades.

* Olen kogenud, et hea visioon või kontseptsioon ei pruugi "üldse punkte korjata" hankel, sest suure tõenäosusega hankija pole pädev loovkontseptsiooni hindama ning annab oma hääle oma "harjumuspärase maitse järgi", mis pigem on konservatiivne. See pole alati nii, aga aegajalt kindlasti on.

***

Üsna lihtne on seetõttu eelistada erasektori tooteomanikke, startuppe jms, kus reeglina oluliselt vähem bürokraatiat, tunnipõhine arveldus ja eesmärk saada max hea asi + tellija on professionaalne ning kaasamõtlev. Mitte midagi ei tehta seal linnukese pärast.

Samas tahaks ju ikkagi kodanikuna anda oma osa.
Me saame osaleda ühispakkumistes või allhankes, ka raamlepingute sees. Selles osas olen tunda saanud olukordi - "tehke midagi ära, meil ux eelarvet tegelikult eriti pole arvestatud". Tänavu mitu korda seda kuulnud.

Käime jõudumööda rääkimas arendustiimidega. Samas näeme ka, et suuremad majad üritavad ise disainitiime luua, kel õnnestub rohkem, kel vähem ja tulemusi vaadates pigem vähem.

Läheme järgmine aasta kindlasti rääkima riigiga, erinevate institutsioonidega. Rääkida disainjuhtimisest, disainmõtlemisest ning kindlasti ka sellest, kuidas väiksemaid ja tugevaid tegijaid üldse reaalselt kaasata saaks. Püüame osaleda ja osalemegi ka lähitulevikus mõnes projektis "allhankena sisseostetava disainerina" jne.

See konkreetne case, mis me Geeniuse artiklis tegime, tõi head vastukaja, kutseid, ka tellijate poolelt ning laiemaltki riigisektorist. Täitsa mõistetakse, tundub nii. See oli hea case seetõttu, et visualiseeris konkreetse kontrastina asja hästi ära. Muidu on jutt, kõik noogutavad, aga tegelikult ei mõisteta ega huvituta reaalselt. Nagu näha, pole senised lähenemised e-riiki revolutsiooni toonud.

Ükski meetod pole parim. Me proovime omal viisil läheneda ja seni tundub, et samm oli kümnesse. Näis kas see reaalsete muutusteni ka viib, hetkel on tunne hea.

12. detsember 2018 - 12:59:16 · Otselink

Uue riigikogu.ee lehe korral oli sama järelkaja. Korralikult lendas ventikasse. Ja ikka juhtus eesti.ee. Mis see uus taktika on, et Riigikogu.ee 2.0 korral enam nii ei juhtu?
siis on disainipolitsei korda valvamas

Silverionu 5 a

Nojah, kui minna nt Škodasse uut autot ostma, siis ehk oleks ühelt pool küll tobe velgi, istmeid või tulesid tellida hoopis näiteks Audist eksole.. Noh, et Škoda ei paku ja nii. Eks alati soovitakse ju tervikut.

Päris põnev, et kui hanked on kirjutatud nii, et peab olema disain ja arendus samast kohast, kuid teostamisel räägitakse, et sellele "disainisasjale" väga palju aega ja eelarvet pole mõeldud ja väga ei viitsi/oska sellega tegeleda ka..

Kogen seda ise ka in-house disainerina igapäevaselt. Ka tootearenduses on inimesi kellejaoks toode on üks lõputu featurite jada, mis omavahel ei pruugi väga hästi koos toimida, üldpildist või pikaajalisest visioonist rääkimata.

13. detsember 2018 - 12:08:12 · Otselink