responsive web disainerid

  • otsin eesti agentuure ja disainereid, kel on kogemusi responsive saitide kujundamisega. t2psemalt, kes on kokku puutunud "design around content" ja sealt edasi "mobile first" printsiipidega. kysimus on puhtalt kujundamise perspekstiivist, mitte arendamise.

    02. jaanuar 2013 - 04:07:00 · Otselink

  • jüri 6 a

    Usun, et kõik front-end arendajad ja veebidisainerid on nüüdseks sellega rohkem või vähem kokku puutunud.

    Mis sorti kogemus sind täpsemalt huvitab?

    02. jaanuar 2013 - 04:50:15 · Otselink

  • otsin nimelt disainereid, kel on kogemus front-end arendajaga koos t88tamisel, kes tunneb ja on rakendanud oma t88s eelnimetatud printsiipe.

    tean, et paljudel rwd front-end arendajatel on rohkem v6i v2hem disainerisilma (mida aeg edasi, seda rohkem), aga tahan v2lja selgitada kas leidub disainereid, kes teavad arenduse alustalasid, v6imalusi ja piiranguid.

    02. jaanuar 2013 - 07:32:12 · Otselink

  • tajo 6 a

    nagu Jüri ütles, sellise asjaga peaksid kõik paremad agentuurid juba väga kursis olema :)

    02. jaanuar 2013 - 08:58:55 · Otselink

  • ma ise arvan ka et peaksid, aga olukord pole kindlasti selline nagu peaks.

    kes oleksid eestis sellise kogemusega k6ige profimad disainerid?
    kuidas mul oleks v6imalik nendeni j6uda?

    ma ei otsi inimesi yleostmiseks, vaid endaga k6rval t88tamaks n2dalaks-paariks. ei eelista agentuuri-inimesi freelanceritele ega vastupidi, loeb ainult skill.

    02. jaanuar 2013 - 09:28:43 · Otselink

  • Frey 6 a

    kas on mõtet kümneid kujundusi teha? laed mõne hea responsive frameworki ja disainid browseris. responsive nüüd kujundajalt lisaoskusi küll ei nõua.

    02. jaanuar 2013 - 13:20:38 · Otselink

  • wuzz 6 a

    Frey: kõik sõltub ikka väga suurel määral sellest mida teha tahetakse. kujundus ei pruugi ju üldse samaks jääda eri suuruste juures. Lihtsalt sisust sõltuvalt ei pruugi sama stiili säilitamine üldse otstarbekas olla.

    Otse brauseris disainimine ja frameworkide kasutamine on ikka üsna monkeybusiness ja kasutatav ainult siis kui sul pole kas aega või raha. see on umbes sama otstarbekas kui template kujundusi osta ja taaskasutada korduvalt.

    Mis puudutab "design around content" printsiipi siis ma ikka väga sügavalt kahtlen et eestis keegi sellega reaalselt tegelenud pikemaajaliselt on ja kogemust omab. Enamasti tehakse responsive asjad nullist uuesti ja seega tehakse ka uus sisu.

    Mis puudutab "mobile first" lähenemist siis on see jällegi tugevalt vastuolus kaine mõistuse rakendamisega külastajate statistikat jälgides - enamus on desktopi kasutajad ja nende võimaluste piiramine mobiilist lähtuvalt ei ole väga ratsionaalne. Reaalsuses on kasutatav ikkagi paralleelne mõtlemine, kus ei saa desktopi, tabletit või mobiili üksteisele eelistada.

    02. jaanuar 2013 - 13:43:47 · Otselink

    3

    • disaini aspektist tähendab see enamasti sisu ja funktsionaalsuse kärpimist, et paremini skaleeruks

    • pole vahet kus otsast vaadata rohkem tööd on igat pidi :)

    Loe kõiki

  • Taimar 6 a

    Mobile first on termin, mis kõlas popilt ja mida sai uue generatsiooni mobiilsete seadmete tulekul väga lihtsalt olemasolevale vastandada ja reklaamida. Öeldi, et senine nn desktop first on nüüd paha ja iganenud, (ainu)õige on mobile first.

    Igaüks, kes mõtleb kaasa, saab aru, et see kontseptsioon on täpselt sama moodi flawed kui nn laiatarbeveebi disainimine ainult desktopi ja kursori jaoks. Või sama moodi vale nagu panime aastaid tagasi lehtede lõppu “best viewed with” klausleid. Spetsiifiliste omadustega seadme(te) eelistamine on eos vale.

    Me, disainerid, peaksime parima andma, et sisu võimalikult hästi eri seadmetel, ekraanidel, sisestusmeetoditel ja kõiges muus varieeruvas võimalikult hästi inimesteni viia. Seega, content first on terminina etem ja annab tegelikke eesmärke hulga paremini edasi.

    02. jaanuar 2013 - 16:52:52 · Otselink

    5

    • see content first mida sina kirjeldad on sama sinnamaani kui sul on erinevatel seadmetel erinevat contenti vaja , tehnoloogia jääb samaks

    • Ja need vahendid on täpselt samamoodi aktuaalsed content first strateegia puhul.

    Loe kõiki

  • tajo 6 a

    no ei ole õnneks/kahjuks seda ühte kuldreeglit :)

    iga projekti jaoks on oma lähenemine. meil on projekte, kus ongi vaja mõelda mobile-first, kõik muu tuleb hiljem aga mobiil on fookuses. samuti on mul projekte, kus veeb ja mobiil peavad kuvama 100% sama sisu niiet siis peab mõtlema rohke, content first. ja on veebe, kus mobiil on hoopis minimaalsem kui desktop. jälle teistmoodi. ja lisaks kõik, mis sinna vahepeale jääb.

    head disainerid oskavad kaasa mõelda ja pakkuda disainilahenduse vastavalt probleemile.

    02. jaanuar 2013 - 17:45:18 · Otselink

    1

    • anyways, meil on kogemused ja oskused olemas. kirjuta tajo@fraktal.ee :)

    Loe kõiki

  • Taimar 6 a

    Loomulikult pole kindlat retsepti ja iga projekti optimaalne on unikaalne.

    Kontekst, milles ma eespool rääkisin (aga võibolla ei rõhutanud piisavalt), oli keskmine laiatarbeveeb, mis ei ole spetsiifilise iseloomuga ega rõhuasetusega kas mobiilis või tahvelarvutis või desktopis või teleris või… kus iganes. Veeb, mis peab olema nagu vesi ja võtma omaks selle kuju, millest teda näidatakse. Ainsa või peamise eesmärgiga, et sisu oleks võimalikult laiale tarbijaskonnale mugavalt kättesaadav.

    02. jaanuar 2013 - 18:00:48 · Otselink

  • tajo 6 a

    see ka muidugi kohustuslik:

    02. jaanuar 2013 - 18:14:20 · Otselink

  • ma tulen teema juurde tagasi. et arvate, et eestis selliste kogemustega disainereid ei leia?

    03. jaanuar 2013 - 00:41:52 · Otselink

  • jüri 6 a

    See teema ei ole ju tegelikult nii ulmeline, kättesaamatu raketiteadus nagu siit teemast võiks järeldada. Seda enam, et ainult disainitasandil.

    Kui pundis on teadjad front-end arendajad, siis on paljuski küsimus tööprotsessi juhtimises ja kommunikatsioonis. Isegi kui ei ole väga põhjalikku kogemust kujundajal, saab prioriteedid ja piirangud kokku leppida. Väga palju oleneb sellest, et mis sisend kujundajale tuleb. Keerulised kuvad oleks mõistlik enne joonistama asumist wireframe tasandil RWD võtmes läbi mängida. Sellele järgneb kujundamine nagu kujundamine ikka -- lähtuvalt sisust, kandvast emotsioonist ja funktsionaalsetest vajadustest. Mida ja mitu kuva on vaja välja joonistada on taaskord kokkuleppimise küsimus.

    Kas saad vähegi täpsema kirjelduse või näite tuua, et mida on vaja saavutada?
    Missugused on ootused kujundajale ja milline on ideaalis tema väljund?

    03. jaanuar 2013 - 03:00:12 · Otselink

    1

    • Mulle jäi ka segaseks, miks jutt disainerist. Minu arusaam on, et disainer disainib (eeltöö teeb UX), tehniliselt realiseerib keegi teine.

    Loe kõiki

  • jüri 6 a

    wuzz: Mis puudutab "design around content" printsiipi siis ma ikka väga sügavalt kahtlen et eestis keegi sellega reaalselt tegelenud pikemaajaliselt on ja kogemust omab. Enamasti tehakse responsive asjad nullist uuesti ja seega tehakse ka uus sisu.

    Äkki seletad selle printsiibi olemuse täpsemalt lahti. Selles lõigus on päris mitu vastuolu ja mul on kahtlus, et igaüks saab sellest terminist omamoodi aru. Kas räägime ikka samal teemal? Allikad: tehniline, laiem pilt

    03. jaanuar 2013 - 04:10:20 · Otselink

  • jyri: tegelikult v6tad mul s6nad ysna h2sti suust. luubi all on just kujundajad, kes sellises protsessis varem olnud ja sellealaseid kogemusi omavad.

    oleneb projektist muidugi, aga kasutan enamus kordadel wireframe'e enne disainimiseni j6udmist. sellest l2htuvalt on ka disainerile ylesande kirjeldus t2psem.

    m6te selliseid inimesi leida (j2ttes t88tulemus praegu k6rvale) k2tkeb endas ka natuke uurivat ja eksperimenteerivat poolt, ehk soov n2ha ja analyysida tulemust, kui disainer ja front-end arendaja oskusteskaalade keskosas kohtuvad (eeldades, et see on lai).

    l2bi selle vestluse siin on olukorra yldpilt palju selgemaks saanud ja olen t2nulik s6nav6tjatele.

    03. jaanuar 2013 - 04:41:06 · Otselink

    2

    • siis pead suurema projekti sebima :) kus disainerit ja frontendaredajat ja backend arendajad pidada võimalik :D ja koostööd jälgida/juhtida

    • Vaatasin Luke'i video ära, olen valmis!

    Loe kõiki

  • wuzz 6 a

    jüri: esimene artikkel ütleb ära - selleks et sisu ümber disainida peab sul olema sisu, millega tegeleda. Ehk siis peab olema mingi asi millel on kontekst ja eesmärk. Ärilised vajadused näiteks. Küsimus pole selles kuna mingi breakpoint peaks toimuma või kuidas x seadmel välja nägema, vaid selles mis info peab olema kättesaadav ja mis järjekorras. Ma ei usu, et sellisel tasemel info struktuuriga tegelemine on keskmise eesti veebidisaineri tööülesannete hulgas. See eeldab ikkagi analüütiku osalust ja ärilise tausta edasiandmist kliendi poolelt eeldusel et see taust on üldse olemas. Näide: e-poe tootenimekirjas vajaminevate väljade planeerimine - mis info on kliendile vajalik et ta saaks oma valiku teha ja mis on poe omanikule vajalik et saaks paremini müüa.

    Minu praktika on näidanud et sellist infot ei saa hästi wireframeda ja kirjeldus peab tulema analüüsi dokumendina. Ja kui on keeruline wireframet tekitada siis pole ka enam tegemist klassikalise veebiküljendusega ning piirid kujundaja ja front-end arendaja tööülesannete vahel peavad olema kadunud.

    Kui nüüd teisest artiklist rääkida siis paraku praeguses tehniliselt võimalikus maailmas peame ikkagi rääkima kujunduses pixlitest ning lähtuma kujunduses siiski mingitest konkreetsetest suurustest (olgu need siis kasvõi juhiseks kodeerijale). Rohkem infot siin: http://www.alistapart.com/articles/vexing-viewports/

    03. jaanuar 2013 - 12:53:36 · Otselink

    2

    • Nõus, keerulisemad protsessid eeldavad kindlasti analüüsi nii äri kui kasutajaliidese tasemel + tihe koostöö kujundaja ja arendaja vahel.

    • +1

    Loe kõiki

  • Jah, selliseid inimesi leidub küll. Mu elukaaslane on nii arendaja kui ka disainer. Ta teab täpselt mis on võimalik ja mis mitte. Ise hetkel seda riski ei võta, kuna ta õpetab mind aga kui huvi kirjuta casberrydesign@gmail.com. Ta pole freelancer.

    04. jaanuar 2013 - 10:15:31 · Otselink

  • hedi 6 a

    Ma vaatan, et siin aetakse kohtati segamini kujundaja ja disaineri mõisted. Disainer != kujundaja. Disain on ikkagi see kuidas asi töötab, kujundus on välimus.

    04. jaanuar 2013 - 16:32:10 · Otselink

    10

    • Kui raamatutes näpuga järge ajada, siis eesti keeles on disainer ja kujundaja sünonüümid. "Disainer" võõrsõna.

    • See, mida inglisekeelses ruumis mõeldakse "designer", oleks meie keeleruumis pigem "arhitekt" ehk üldisem. Kitsamas tähenduses UX disainer.

    Loe kõiki

  • Hedil on õigus. Disainer on lai mõiste. Ma ütleks isegi, et copy ning suur osa tehnilisest lahendusest võib olla disain. Kui arendaja loob mõnele probleemile uut tüüpi lahenduse, on ta ju samamoodi disainer. Disain ei ole ainult visuaalne. Disain on tervik.

    Samas enamik mõtleb sõna disainer all jätkuvalt kedagi, kes oskab teha midagi ilusat, keegi, kel on nn ilumeel ja tehnilised teadmised graafikatarkvarast. RWD on õnneks üks asjadest, mis sunnib seda arusaama muutma.

    Üldiselt on ühe veebilahenduse loomiseks tarvis kolme tüüpi kompetentsi (jättes sisuloome kõrvale):

    UX disain, mille ülesandeks on luua projekti eesmärgist lähtudes parim teoreetiline viis kommunikeeritava struktureerimiseks ning presenteerimiseks.

    Visuaalne disain, mis annab kirjeldatule visuaalse kuju (kujundamine?).

    Tehniline – loodud teoreetilise ning graafilise (struktuuri, visuaali, interaktsiooni) idee/plaani realiseerimine.

    Ja need kompetentsid võivad jaotuda kõikvõimalikel viisidel ning mulle tundub, et järjest enam on ka paljudel front-end arendajatel roll UX disainerina, olgugi, et "ilusaks joonistab" pildi keegi teine.

    Pikk off-topic lühidalt – on erinevat tüüpi disainereid ja disaini.

    04. jaanuar 2013 - 20:26:58 · Otselink