Tehvandi Olümpiakeskus
-
jüri 20 a
Tehvandi Olümpiakeskus netmedialt
20. detsember 2004 - 20:44:15 · Otselink
-
Hurricane 20 a
väga ilus, eriti need thumbnailid, tubli töö (Y)
20. detsember 2004 - 21:26:32 · Otselink
-
kristjan07 20 a
me loves it :D tõesti need thumbnailid on ägedad...aplaus tegijatele...
20. detsember 2004 - 21:56:11 · Otselink
-
kaups 20 a
kena. aga menüü, suvi-talv vahetus, jääb segaseks. muu kallal ei oskakski viriseda.
20. detsember 2004 - 23:19:04 · Otselink
-
kaups 20 a
ahjaa, kas sihtgrupp on tõesti ainult eestlane?
20. detsember 2004 - 23:19:55 · Otselink
-
Master† 20 a
eiei kaups... tuleb veel inglise ja vene ka aga materjalid pole veel momendil tõlgitud ;)... talve-suve lehe vahetuse mõte selles, et talve lehel olles saaks ka suviste sportimisvõimalustega tutvuda ja vastupidi...
20. detsember 2004 - 23:28:34 · Otselink
-
Magnus Kallas 20 a
Oi, ja kui te veel neid lippude mouse-overeid näeksite :)
21. detsember 2004 - 00:15:34 · Otselink
-
busse† 20 a
asjalik töö :)
21. detsember 2004 - 02:26:11 · Otselink
-
friizuurikas 20 a
ilus, puhas ja pilkupüüdev
21. detsember 2004 - 09:13:01 · Otselink
-
tonal† 20 a
loogilisem oleks, et majutuse alt avanevad vaated ruumidele. kui mingit üritust planeerida, siis eelkõige tahaksid inimesed saada ettekujutust ruumilahendustest. milline on saal, mia seal korraldada annab etc. praegune 2 pilti on ettekujutuse loomiseks nääpsuke. dusshinurga pilt, eriti selle thumb, oli eriti väga out.
ja kuidagi see taustamuster tundus kõle. talve puhul neelasid veel alla, aga no suve puhul ootaks küll midagi hoopis muud. suve puhul üldse -- see kollakasroheline. nihutaksin vähe sinise poole ja mitte nii küllastunuks.
vähemalt külgedelt võiks seda valge raami paksust ka kitsamana katsetada. mis juhtuks taustamustri puhul, kui alla panna valge asemel must või #002211 -- #003333. tuleks roheline mahlasemana esile.21. detsember 2004 - 09:57:25 · Otselink
-
hedi 20 a
vot jah, algul proovisin küll suve lehele mingit muud mustrit katsetada, aga selgus, et teine muster teeb selle lehe niivõrd erinevaks talve lehest, et siis oleks mõlemad liiga teine teisest ooperist olnud. kui klient juba vastu võtnud, siis neid muutusi enam ehk sisse viima ei hakkaks, aga aitäh kriitika eest anyway.
21. detsember 2004 - 10:25:02 · Otselink
-
tonal† 20 a
jep. klient. paratamatu nagu jäämägi.
aga majake on üpris õdusa fiilinguga. esimene suur purikas natuke ähvardav, võiks väiksemaks sulada?21. detsember 2004 - 10:40:50 · Otselink
-
n† 20 a
safariga jooksevad need alumised logod üksteise alla hunnikusse.
21. detsember 2004 - 10:50:47 · Otselink
-
wuzz 20 a
safarist on täiesti pohhui
21. detsember 2004 - 10:57:35 · Otselink
-
houseviking† 20 a
lõpplahe mees!
21. detsember 2004 - 12:28:14 · Otselink
-
n† 20 a
-
v2rv† 20 a
pange neile logostiilidele display: inline; juurde ja peaks ühes reas ka safaris näitama.
wuzz, räägi millistest brauseritest sul veel pohhui on?
21. detsember 2004 - 12:40:21 · Otselink
-
wuzz 20 a
v2rv ... netscape 4x seeriast näiteks (ma arvan et seda ei pea isegi mitte põhjendama enam). safarist on sellepärast pohhui et see ei ole x86 raua peal testitav. kui maci affid on oma suva järgi teinud brauseri mis on ainult nende riistvaral kasutatav ja tugevalt vähemuses kasutajate hulgas ning ei suuda näidata erinevaid lahendusi korralikult siis sorry, võõras mure.
analoogselt võiks mingi jorss teha 15 meetri laiuse auto ja pärast nõuda et saaks kõigi teede peal vabalt sõita.
21. detsember 2004 - 12:44:42 · Otselink
-
wuzz 20 a
aga üldiselt on see leht ka IE 5.0, IE 5.5, Opera 5.0 ja netscape 6'ga perses.
21. detsember 2004 - 12:48:57 · Otselink
-
wuzz 20 a
aga kujundus on äge :)
21. detsember 2004 - 12:49:36 · Otselink
-
holic† 20 a
leht on väga nunnu ning korralikult tehtud.
safari on ju kõigest mozilla kloonikene ning piisab täiesti PC peal testimisest. eriti palju anomaaliaid seal ei ole. pigem on mac'i IE see, millest on pohhui
21. detsember 2004 - 12:52:23 · Otselink
-
wuzz 20 a
kusjuures ei piisa :) mitu korda on pc mozillade testitud asju safari vigaselt näitand (mingid müstilised divid näidatakse kuskil väga vales kohas või ei näidata üldse).
21. detsember 2004 - 12:59:32 · Otselink
-
v2rv† 20 a
safariga on nii, et normaalse surfimise peale võib-olla paar lehte kuus tuleb ette, kus on mingi väike bug. sellist asja, et kõik totaalselt metsas on, pole näinud. sarnaselt kohtab bugisid ka näiteks firefoxiga, rohkem operaga jne. täiuslikku brauserit veel pole tehtud.
ja antud juhul ei pea ma seda logode üksteise otsas näitamist üldse safari bugiks. safari jälgib siinkohal isegi täpsemini standardeid kui firefox või IE, sest display: inline tähendab seda, et enne ja pärast pole reavahetusi.
21. detsember 2004 - 13:03:34 · Otselink
-
offline† 20 a
sitaks ilus.
21. detsember 2004 - 13:33:39 · Otselink
-
Magnus Kallas 20 a
Ilmselt tekkis kavandi ja lõppversiooni vahel erinevusi, sest esimene sai vähemalt 5.5 jaoks optimeeritud ja ära testitud. Tänase päeva jooksul peaksid parandused tehtud saama, tõenäoliselt ka see Safari oma, sest bug on suure tõenäosusega põhjustatud sulgemata SPAN koodist.
21. detsember 2004 - 14:12:29 · Otselink
-
muzmuzik† 20 a
Open Source
Safari uses open source software for its web page rendering engine, Safari draws on KHTML and KJS software from the KDE open source project. Being a good open source citizen, Apple shares its enhancements with the open source community.
moraal - x86 peal kasuta KDE Konqueror'i21. detsember 2004 - 14:23:32 · Otselink
-
fushi 20 a
cma?!??!?!
21. detsember 2004 - 14:59:50 · Otselink
-
hedi 20 a
mis cma? hull oled või?
21. detsember 2004 - 15:05:36 · Otselink
-
rain 20 a
olumpigz
21. detsember 2004 - 15:06:48 · Otselink
-
fushi 20 a
Vastuolud ei kao poliitilisest maailmast kunagi. Ühiskondlikest suhetest ei saa elimineerida võimu. Ja alati on keegi, kes ei ole võimu jaotusega antud hetkel rahul. Vastuolu ei ole iseenesest probleem. Probleemiks võib osutada see, kuidas vastuoludesse suhtutakse.
Ei ole üht õiget retsepti konfliktide lahendamiseks. On aga mõned tüüpilised "lahendused", mis kompromissi ja vastastikuse mõistmise asemel lisavad pingeid kas otse või kaudselt. Need on vastuolu mahavaikimine, "konsensuse" ehk üksmeele teesklemine, ja konflikti liigrõhutamine.
Mahavaikimine toimub rahulolematute häälte vaigistamise kaudu. Vaigistada võib kas ähvardustega erimeelseid päriselt vaikima sundides (see on vägivaldsete diktatuuride viis) või lihtsalt teeseldes, et neid ei ole olemas, isegi kui nad katsuvad end kuuldavale tuua. Viimane vaigistamise viis ei ole sugugi ebatavaline ka "vabas" maailmas.Kaotajate vaigistamisest koguneb viha
Näiline üksmeel on eelnevale sarnane. Ehkki selle saavutamisel on kõikide esindajad justkui saanud kaasa rääkida, otsustavad võimukandjad tugevamate kasuks, erinevaid hääli tegelikult kuulda võtmata. See on tänases maailmas levinud konfliktide silumise viis, mis iseloomustab nii globaalset poliitikat kui ka Euroopa "moderniseeritud" sotsiaaldemokraatiat, nn "kolmanda tee" ideoloogiat.
Viidatakse enesevälistele "turujõududele", millele võimukandjad deklareeritud heast tahtest hoolimata ei saa vastu panna. Kuristik vaesuse ja rikkuse vahel kasvab nii maailmas kui üksikutes maades. Ometi otsustavad kõrged esindajakogud jätkata üha samas vaimus. Loomulikult kõige paremate kavatsustega.
Selline ainsa tee poliitika, vastuolude vaka alla surumine, sillutab teed konfliktide liigrõhutamisele. Sünnivad fanaatilised ja essentsialistlikud (st loodusest antud inimgruppide müstilist "olemust" ületähtsustavad) teooriad, mis õhutavad rahvuste või rasside, kultuuride või usundite vahelist "paratamatut" alalist võitlust.Soovin uueks aastaks dialoogi, kus igaüks seisab oma jõulistegi nägemuste taga ise, toetumata Turujõudude, Piibli või "looduse" raudreeglitele. "Headuse" ja "Kurjuse" vahelist võitlust on suures maailmas küllalt.
Nii tehakse konfliktist "looduslik" ja võetakse osapooltelt motivatsioon püüdagi ühist keelt leida. Intellektuaalsemal tasemel esindab sellist nägemust Eestiski populaarne Samuel Huntingtoni visioon "kultuuride konfliktist". Poliitikas on selle levinud väljundiks parempopulistlik marurahvuslus. Äärmuslikuks näiteks maailmas on islami fundamentalism.
Konfliktide taandamine rahvuste, rasside ja usundite tasandile on kibestunud reaktsioon tõelise dialoogi puudumisele. Kui me ei suuda kuuldavaks teha, mida me arvame ja mida tahame, siis hakkame rõhuma sellele, mida oleme - oleme tänu oma rahvusele, nahavärvile, Jumalast antud rollile teistest paremad.
Terrorirünnak USA vastu ei ole mingil juhul adekvaatne vastus globaalsele ebavõrdsusele; ega ka Austrias, Taanis ja Norras kasvav marurahvuslus sotsiaaldemokraatide hambutusele uusliberalismi pealetungi ees. Kuid kumbki viitab sellele, et midagi oleks tulnud teha teisiti. Vastuolude avalik esile toomine "kaotajate" vaigistamise asemel võiks ära hoida paisu all kasvava kibestumise muutumise vihaks ja vägivallaks.Teise Eesti paljastamine
Eestis tuli lõppeva aasta jooksul keskne ühiskonda lõhestav konflikt selgemalt välja kui eales varem. Plahvatuslikuks "paljastuseks" sai kevadel avaldatud sotsiaalteadlaste manifest "kahest Eestist", mis tegi avalikuks tõeks selle, mida nii mõnigi kogemuse põhjal teadis: et eesti majandusliberalistlik edumuinasjutt ei teegi kõigist kodanikest printse ja printsesse, kes elavad muretult elu lõpuni. Et vaesem pool ühiskonnast võib senise arengu jätkudes oma poolt kuningriiki ootama jäädagi.
Konflikti selginemine on ühiskonna arengu seisukohalt tervitatav - see on eeldus, et erinevad osapooled võiksid edaspidi dialoogis osaleda. Seni valitses pigem konflikti mahavaikimise taktika väljapoole suunatud "success story" varjus.
Mahavaikimist püüti jätkata ka pärast teadlaste manifesti. Kasutati Eestile igiomast taktikat - küünilist ilkumist.
Pärast manifesti ilmumist selgus ühtäkki, et 26 nimekat eesti sotsiaalteadlast on kõik nupust nikastanud ega tea ühiskonna asjadest midagi. Edu jalgu jäävast "tavalisest inimesest" tehti koomiline figuur, tädi Maali, kes on liiga rumal, et tema seisukohti kuulda võtta. Ehkki Maalid-Mardid moodustavad rahvastiku enamuse.
Kuid vaigistamine naeruvääristamise teel ei õnnestunud. Teesil "kahest Eestist" on nii palju toetust inimeste kogemusmaailmas, et seda ei saanud pilkamisega olematuks teha. Kaks Eestit on nüüd teadvustatud ühiskondlik fakt.
Osa eliiti ülbitseb ka selle tõe valguses. On juba kuulda olnud märkusi, et "see on mingi teise Eesti värk" või "esimene (loe: parem) Eesti teeb küll niimoodi (loe: õigesti)". See on privilegeeritute meeleheitlik püüd oma privileege "masside" huvidest puutumatuna hoida. Kuid poliitiline agenda on muutunud. Sotsiaalküsimused on pinnale tõusnud, erinevate nägemuste olemasolu ei saa enam eitada.Laenatud tõed
Jääb loota, et avalikult konfliktne poliitiline keskustelu jätkub. Sest ka ülalmainitud kolmanda äärmuse tekkimisest on Eestis märke. Mõned rahajõu kriitikud on hakanud toetuma essentsialistlikule rahvuslusele ja propageerima rahvuslikku sulgumist. Ei peljata koguni Piibli "tõdede" toomist poliitikasse. Selline mäng olemuslike tõdedega ei lahenda konflikte, vaid suunab tähelepanu kõrvale sellelt, mis on poliitikas oluline: võimusuhted, nende mõju erinevatele inimgruppidele, võimalikud alternatiivid.
Seepärast soovin kõigile poliitikahuvilistele uueks aastaks julget dialoogi, kus igaüks seisab oma jõulistegi nägemuste taga ise, toetumata Turujõudude, Piibli või "looduse" raudreeglitele. "Headuse" ja "Kurjuse" vahelist võitlust on suures maailmas küllalt.IIVI MASSO
21. detsember 2004 - 15:16:13 · Otselink
-
marko† 20 a