Veebistandardid

http://www.w3.org/
http://www.w3schools.com/

paries 19 a

25. mai 2006 - 15:39:14 · Otselink

XHTML 1.0 // XHTML 1.1

Klient tavaliselt ei tea suurt midagi nõuda ...

25. mai 2006 - 16:09:44 · Otselink

henk 19 a

klient pole tihtipeale kuulnudki, et peale IE veel brausereid on. rääkimata siis veel mingitest standarditest. sellisel juhul on veebimeistri enda südametunnistuse ja ametiau küsimus, kuivõrd ta standardite või alternatiivbrauserites väljanägemisega vaeva näeb...

25. mai 2006 - 16:10:12 · Otselink

vot ei teagi, siiani on tähtis olnud, et leht töötaks ja enamvähem kõigis enamlevinud browserites, kõige paremini siis IEga, sest seda kasutab enim inimesi.

kliendi jaoks on tähtis ikka leht ise, mitte see kuidas ta tehtud on. kui nähtavaid vigu pole, aga koodis puudub alt tag, siis ainult miski pede nutab, aga külastaja leiab ikkagi oma info ja leht teenis oma eesmärgi kenasti välja...

näiteks www.okia.ee lehel on 70 errorit ja nad pakuvad veebi:)) aga silmaga vaadades ju kõik ok, mina küll ei köbise

25. mai 2006 - 16:47:10 · Otselink

wuzz 19 a

on elementaarsed asjad, mida jälgida (a la template valideeruvus, visuaalne korrektsus, näitamine eri brauserites) ja on noliferite debiilsus (cms'i väljundi valideeruvus, pimedate külastajate ja screen readerite ning high contrastiga arvestamine jne). Noliferid reeglina ei anna endale aru mida tähendab eelarve ja ajakulu ning kukuvad halama et see ja teine asi ei tööta nii nagu nemad 2 nädalaga teeksid. Alati saab teha paremini kuid küsitab on selle tegevuse otstarbekus.

Bussijuhil on ju ka pohhui kas sõidab konnast üle ja määrib natuke asfaldit ära :) Loomakaitsjad aga nutavad et oleks pidanud karjuma hakkama ja kraavi tõmbama.

25. mai 2006 - 17:34:58 · Otselink

Tavakasutaja ei tea tõenäoliselt, et näiteks alt tagide puudumine võib muuta veebilehe vaegnägijate jaoks navigeerimatuks, samas inimene kes veebi teeb, peaks nagu teadma. Tavakasutajal on ka ükskõik, kui pikk ja segane veebilehe kood on, inimesel kes veebi teeb ei tohiks ükskõik olla.

Valideerumine ei ole kindlasti mingi eesmärk omaette, aga selge ja puhas kood, mis teeb lehe kiiremaks ja kergemaks on küll asi, millele liiga vähe rõhku pööratakse. Ühelt poolt klientide teadmatus ja teisalt tegijate laiskus/oskamatus.

25. mai 2006 - 17:43:51 · Otselink

Kustutatud 19 a

Aga mis põhjustel üldse mingeid standardeid järgida - kui võtta eesmärgiks lehe ühene nähtavus.

1. Korrektne kood = kiirem laadimine?
2. Hilisem lihtsam muutmine, hooldus?

25. mai 2006 - 18:08:19 · Otselink

siim s 19 a

alt tag pole ju ainult vaegnägijatele? kasulik ka neile, kes näiteks üle gprsi läpakaga netis peavad aeg-ajalt käima ja kui siis pildid maha on keeratud ja menüü ei ole teksti kujul, on alt tagid väga kasulikud (correct me if i'm wrong). loomulikult neid ei ole palju, aga lihtsalt tahtsin sellele tähelepanu pöörata :)

25. mai 2006 - 18:15:28 · Otselink

Kiirem laadimine
a) leht avaneb kiiremini
b) andmeedastus maht on väiksem
c) väiksem koormus serverile
d) väiksem koormus külastaja arvutile

Hilisem lihtsam muutmine
a) stiilide kasutamine lubab lihtsa vaevaga uuendada lehe välimust
b) korralikult struktureeritud koodist saab aru ka järgmine inimene, kes peab sama lehte haldama / muutma

3. Lehe kuvamine erinevates brauserites
a) leht näeb erinevates brauserites ühesugune välja
b) leht on navigeeritav ja kasutatav ka alternatiivsete lehitsejatega (screen reader parim näide) või tekstipõhised brauserid.

Seda loetelu saaks veel jätkata. Suur roll sellel, miks lehti standardite järgi ei koodita on muidugi M$'il, kes vaikimisi toetab vigast koodi ja leiutab mingeid oma üllitisi (õnneks see hakkab muutuma tänu FF'i ja teiste lehitsejate IE'le kandadele astumisega). Huvitav on näiteks ka see, et osad otsingurobotid rängivad valideeruvaid lehti kõrgemini ja tundub, et ka see on trend ja minumeelest positiivne suund.

25. mai 2006 - 18:31:35 · Otselink

ee asi polegi M$ vaid browseris mis suudab näidata ka vigasel koodil olevat lehte. kummal browseril on suurem edu, kas sellel mis üldse ei näita vigast lehte või sellel mis oskab asja kuidagi kokkupanna ja ära näidata?

IE ongi vast seepärast edulisem olnud, iga mammi saab lehe tehtud ja iga papi lehe nähtud. kõik need kes koodis kinni, need browserid pole suuremat edu saavutanud. FF ka minuarust lapib juba päris hästi vigast koodi, alguses ta ikka jooksis lihtsalt kokku irwwwwww

25. mai 2006 - 18:44:18 · Otselink

wuzz 19 a

misasjad sa nüüd meile ette lugesid frizuurikas?

valideeruvus ei garanteeri midagi, ei näitamist brauserites ega kiiret renderdust ega ka mitte lihtsat hilisemist muutmist või ülevatlikust.

25. mai 2006 - 18:47:05 · Otselink

Kõik enimlevinud lehitsejad parandavad koodi (IE, FF, Opera, netikaabakas, Safari jne ...). Suurem mure on pigem see, et IE osadest parameetritest erinevalt aru saavab, kui teised ja mingid üllitised, millest ainult IE aru saab (kuna M$ on need ise välja mõtelnud). See et tädi Maali saab doc'i html'iks salvestada ja veebi panna on tore, samas kui me räägime veebilehtedest, portaalidest ja e-poodidest, siis selline lähenemine peaks out olema. Et kirjutame aga vigast koodi, kuna IE parandab selle ära (samal ajal sinu proset ragistades ja tabelite % arvutades ning katkiseid tag'e lõpetades)

25. mai 2006 - 18:55:52 · Otselink

to wuzz: valideerumine iseenesest ei näita mittemidagi, ma rääkisin, mida peaks silmas pidama, kui kirjutada standarditele vastavat korrektset koodi, ja loetlesin, mis võiks kasutegurid olla ...

25. mai 2006 - 18:59:19 · Otselink

frizuurikas: see pole vigane kood, see on omaette kood:DDDD point on teistes browserites kuna IE ju neid M$ asju loeb. Muide Open Office teeb ka huvitavat html koodi, mul andis kohe kaks päeva puhastada.

ah see prose väänamine oleks kõlvanud aastasse 95, tänapäeval on veebis ainuke ragistaja flash ja java, eksin? 15 mb html näris mul masin koheselt, sisse lugemine venis muidugi...

25. mai 2006 - 19:06:13 · Otselink

bussijuht, milleks mulle korraliku autot vaja, zigull liiguks ka ja taganttuulega lendab 140km/h välja ... ?

tõsisemalt, siis nagu juba eelpool mainitud, tänapäeval ei ole "arvuti" ainus riistapuu, millega netis surfatakse. Samas ka kümnendik sekundit lehe laadimisest moodustab lõpuks märgatava ajakulu, kui on laaditud 10milj lehte (kuigi sa sellele muidu tähelepanu ei pööra). Mis puudutab seda omaette koodi, siis selle eesmärk oli tõnäoliselt teisi lehitsejaid välja suretada (mis mingil määral õnnestus, kui meenutame kuidas omal ajal IE Netikaabaka välja sõi, mitte et selles Netikaabakas ise samavõrd süüdi poleks olnud).

25. mai 2006 - 19:24:35 · Otselink

no aga mis siis saab kui lehel flash on, kas need teised riistapuud näitavad?

kellele näiteks pixel on tehtud, disaineritele (irw), ülejäänud mingu kukele. moblaga pixeli lehel nagu ei surfa, koodis palju erroreid, liiga palju koodi kah. sama nagu muude lehtedega ka, ikka sihtgrupile.

vat mingi pank või riigiasutuse leht võiks tõesti olla 5+ standardiga ja loetav mistahes aparaadiga mis lugema on tehtud.

25. mai 2006 - 19:40:54 · Otselink

probleem on selles, et pangad, riigiasutuste lehed, ajalehed, päevakajalised portaalid jne. ei ole seda sageli teps mitte ...

postimees.ee vist muutis ennast täna veel hullemaks, kui enne oli,
pixli sorts on nende oma kõrval nohu.

ps. flash on teine teema, ahjaa, uutel mobiilidel on flash tugi olemas ju, veebilehte flashis saab ka nii teha, et screenreaderid data kätte saavad.

Loomulikult tuleb sihtgruppi arvestada. See aga ei ole vabandus, et asju ei viitsita korralikult teha.

25. mai 2006 - 19:52:18 · Otselink

Chuck_Norris† 19 a

Kas ALT tekstid ja muu selline valideerumise jaoks vajalik info mitte aeglasemaks hoopis ei tee?

Kui ikka kogu leht valideerumise jaoks vajaliku juttu täis kirjutada, siis võib ju lehe maht ligi 1/3 suurem tulla.

25. mai 2006 - 19:53:37 · Otselink

evany† 19 a

kood mis kood, jutt on vigane.
taiesti arusaadav, et stadardid on vajalikud friizuurika kirjutatud punktide
hasti taitmiseks. MS on ameerika firma ja sellega asi algab, ning ilmselt ka loppeb -seal on ristmikul enneoigus sellel, kes esimesena kohale jouab. Euroopas on liiklusmargid elanikonna arvates vaart asjad.

25. mai 2006 - 19:55:46 · Otselink

Karl_Punk ... naljakas küll, aga reeglina ei tule, kui sa just valideerumist valideerumise pärast taga ei aja. Kõiki graafilisi elemente, mis ei ole lingatavad kuvad sa ju ometi css'i abil (mille külastaja laeb alla ühe korra, lehele tulles, mitte iga kord uuesti lehte refreshides ja lehel liikudes.).

25. mai 2006 - 20:01:58 · Otselink

noh ma jään selle juurde et kui lehte näitab ilusti siis nati vigane kood mind ei morjenda. palju neid pimedaid ikka on kes just minu lehele eksivad ja kui palju neist tellijad oleks, isegi kui neil oleks raha. suhe vast 1:10000000

alt tag muideks kenasti olemas ja leht standartidele vastav.

viimasel ajal on tekkinud mingid inimesed, kes vabatahtlikult mõõdavad koodi ja siis vealeidmisel kukuvad kärama kuskil foorumis, nö html koodi politseinikud, tea kes nad ka palkas irwww

25. mai 2006 - 20:05:11 · Otselink

friz: kas css puhul cache siis iga reloadi ajal ei värskendata? aga kui on pilt muutunud, failimaht sama, aga siiski muutunud, siis külastaja muudatust ei näegi?

25. mai 2006 - 20:06:35 · Otselink

Sõltuvalt brauserist ja refreshist. Aga üldiselt jah, ei näe. F5 vs Ctrl+F5.

25. mai 2006 - 20:19:27 · Otselink

wuzz 19 a

sõltuvalt ka serverist :)

25. mai 2006 - 22:00:36 · Otselink

jah muidugi :) aga see on juba teine teema ...

25. mai 2006 - 22:28:58 · Otselink

evany† 19 a

keegi ikka palkab kedagi kasutaja huve kaitsma kellegi marketingu raamis, samuti vaga hea kui too on ka hobi

25. mai 2006 - 22:30:46 · Otselink

tõsi ka, avastab selline pixli foorumi ja läheb kuhugi HVsse plärtsuma, jõle mõte küll irwwwww

26. mai 2006 - 00:13:01 · Otselink

tycho† 19 a

aga ikkagist, miks on vaja neid standardeid? tuleviku?

30. mai 2006 - 18:05:19 · Otselink

vaalaskala 19 a

samaks asjaks milleks teisi standardeid vajatakse, et kõik saaks üheselt aru millest käib jutt ja oleks millegi vastu seda juttu mõõta. Vähemtähtis ei ole ka standardi usutavus, et nii ja just nii peab see õige asi välja nägema.

30. mai 2006 - 19:09:43 · Otselink