Standardid ja Eesti veebimaastiku olukord nende osas

Standardid ja Eesti veebimaastiku olukord nende osas

02. juuni 2005 - 17:23:24 · Otselink

Uuring vastab eesmärgile .) iseenesest ju vahva uurida välja millised valideeruvad või millised ei valideeru, aga kahjuks pole selle infoga reaalses elus muffigi peale hakata peale tõdemise, et jah meil on niipalju valideeruvaid lehti ja nagu autor ise ka mainib

"on kõik teadaolevad uuringud nii eestis kui mujal maailmas olnud üsna väikesemahulised ja oluliste puudustega."

nii on ka selle sama tööga, sest selles ei võrrelda võrreldavaid asju ning seetõttu on analüüsi mõttes võrdne nii uudisteportaal delfi oma paljude alamlehtedega, kui ka lehekülg mis sisaldab näiteks ainult ühte pilti (esimesed suvalised valideeruvate nimekirjast mis valisin olid just sellised).

Võibolla see ei olegi see uuring, aga tundub, et on välditud teemasid "milleks on standardset koodi vaja" ja "milleks standardset veebi ei tehta" ning "standardse veebi ja mittestandardse veebi tegemiseks kuluvate ressursside analüüs". Nendele teemadele muidugi programmiga kiiret statistilist vastust ei leita kuna algandmete saamine eeldab kuva vaatamist ja võrreldavate asjade täpsemate kriteeriumite seadmist.

Töös uuritakse mingeid arve lihtsalt arvude pärast ja ei süübita probleemi sisemusse :) õigemini probleemi üldse ei tõstatatudki ja lihtsalt tehti üks statistiline töö mis annab numbrid millega pole inimesel ahvigi peale hakata, sest silma jaoks ei paista need vead võibolla kunagi välja ja võibolla on paljud vead tehtud meelega, et kõikide brauseritega ühtselt asju kuvada (selles osas saaks olla täpsem, kui selgitada leitud vigade hulgast välja vead mis erinevatel brauseritel kuvaerinevusi ei tekita)

edit-
muidugi võis töö eesmärk olla lihtsalt selle valideerimisprogrammi kirjutamine või selliste programmide kirjutamise õppimine, aga kirjas seda seal otseselt ei ole
edit-

02. juuni 2005 - 18:46:54 · Otselink

word

02. juuni 2005 - 18:54:48 · Otselink

jah, põhimõtteliselt on lähtutud ainult sellest, et on standardid ja on validaator ning kas leht vastab standarditele või ei vasta standarditele.
On / ei ole, kõik.

Lisaks on imo HTML 4.01 loose ja XHTML Strict niivõrd erinevad asjad, et kas neid ikka saab ühte patta panna ja tunnistada, et valideeruv lehekülg HTML 4-s on sama hea, kui valideeruv leht XHTML Strictis?

Seda lugedes ootasin pidevalt, et kuna nüüd jõutakse lõiguni, mis seletab lahti, miks on standardile vastav lehekülg parem, kui ebastandartne, kuid selleni kahjuks ei jõutudki. Toodi aind välja umbmääraseid oletusi sellest, miks ei kirjutata standardile vastavat koodi (hoolimatus, lohakus jne), mis brauserimaailmas ei pruugi üldse tegelikuks põhjuseks olla.

Iseenesest oli huvitav lugemine ja üpris huvitavad tulemused, mitte just eriti üllatavad, aga siiski detailsed ja ülevaatlikud.

Valideerunud lehtede loetelus olevate lehe autorid võivad suunurka kerge naeratuse tekitada ja olla enda tehtuga rahul (leidsin 5 enda lehte kah ;), kuid selge on see, et ainult validaator ei ole hea koodi indikaator.

--

Kui nüüd absurdini ajada standardite jälgimist siis:

"1 August 2002: XHTML 1.0 Second Edition has been published as a Recommendation."

XHTML 1.0 on W3C viimane soovitus. Ehk ainult XHTML-is kirjutatud kood vastab viimastele ettenähtud standarditele. :P

02. juuni 2005 - 19:51:32 · Otselink

"Vaidlus veebistandardite heade ja halbade külgede üle ei ole aga selle teadustöö teemaks."

ei oleks pidanud üldse ootamagi seda seletust, et miks standardsed on paremad kui teised.

02. juuni 2005 - 20:08:30 · Otselink

teen valideeruva. progeja käib üle. tulemus 200 errorit. ??

02. juuni 2005 - 20:25:26 · Otselink

hehe jah siim, ei lugenud lehel olevat sissejuhatust korralikult, lähtusin selle kuu AM-s oleva sama autori artiklist, kust selle lingi üldse leidsin.

Ta ei puuduta häid ja halbu külgi, kuid ometi ei jää ta objektiivseks ja võtab seisukoha hea (valideeruv) ja halb kood?

02. juuni 2005 - 20:31:11 · Otselink

no see seisukoht on ju valdav, kui kood halb, siis kogu leht halb:))

02. juuni 2005 - 21:18:28 · Otselink

Arvan, et standardite olemuse ja vajadustega kursis olevate inimeste jaoks peaks see uuring küll mingisugust väärtust omama. Seni pole ju eriti keegi standardite kasutusele Eesti veebimaastikul laiemalt tähelepanu pööranud, väga tervitatav selline töö. Ega see andmete absoluutne korrektsus polegi siin hädavajalik.

Paratamatult on see nii, et kõikvõimalikud CMS-id genereerivad valideeruva (x)html skeleti sisse mittevalideeruvaid elemente (näiteks marke post). Ka CMS-e on võimalik valideeruvat koodi genereerima panna. Kasvõi üks viga ja see jätaks tõesti kohe konkreetse lehe välja. Aga see seda uuringut halvemaks ei tee minu silmis.

Standardite kasulikkusest võiks siin teema üles võtta küll jälle, ilmselt palju inimesi, kes arvavad, et see mõttetu ajakulu ja ei õigusta end. Tegelt on aga nii, et kui korra süveneda nendesse, siis edaspidi tuleb asi iseenesest juba. Tulemuseks on enesele ja ka ühiskonnale kasulikum leht. :)

02. juuni 2005 - 21:29:44 · Otselink

tavai rki saad kasti õlut kui sa sauruse valideeruma paned.

imho täiesti mõttetu statistika kogumise töö. eesmärkide tulemused võib keskmine veebitreial peast ära öelda suure tõenäosusega:

"Kui suur osa Eesti veebilehtedest valideerub? "

väga väike

"Millised on levinuimad vead veebilehtede koodis? "

netscape kompatiiblust võimaldavad attribuudid, lingis & kodeerimata jätmine.

"Milline on erinevate dokumenditüüpide kasutamise osakaal? "

4.01 loose > xhtml 1

"Milline on erinevate kodeeringute kasutamise osakaal?"

wetern european, windows, utf8, umblu ugrimugri

enamus tulemused tulenevad tavaliste veebieditoride standartseadetest, ehk mis by default hambusse pistetakse, ja autor isegi jõudis selle tulemuseni.

on ka analüüsitud tag'ide esinemistihedust mis on täiesti mittemidagiütlev ja miskipärast ei sisalda tagi TD.

hindeks paneks tugeva 5/10 statistikaprogrammi otsimise ja käivitamise eest kuid kuna töö pole tõstatanud probleemi ega teostatud uurimust jääb see kõik kasutud statistikaks. oleks parem orgunninud eesti suurima kasutatavusega saitidele ekraanireso statistika siis oleks kasu ka olnud vähemalt ja oleks kõvad punktid saanud organiseerimise ja inimestega suhtlemise eest.

02. juuni 2005 - 21:50:54 · Otselink

"tavai rki saad kasti õlut kui sa sauruse valideeruma paned. "

CMS-i valideeruvaks muutmine päris suur töö, olen tegelenud :) Stricti peale konvertida üsna lootusetu, transitionalile aga märksa valutum.

Ei kujuta ette, mis sauruse eripärad on, metsikult mahukas või kood kinky? Midagi muud?

02. juuni 2005 - 21:57:37 · Otselink

kood on kinky. mõned lustakad bugid on standard templatede sees, näiteks müstilised </a> tagid täiesti suvaliste kohtade peal. lisaks ei panda &amp; asemel &amp;amp; jne.

02. juuni 2005 - 22:02:41 · Otselink

need pole ju nii retsid asjad? tegelemise vaev, suhteliselt motoorne töö. võtad ise kasti õlle kõrvale ja laksid ümber öö jooksul millalgi kui motivatsiooni on.

Mõne aasta jooksul jäävad sellised html-ile toetuvad CMS'id juba alla uutele konkurentidele päris tugevalt, kasvõi müügiargumentides. Inimeste teadvus kasvab ju ka :) XHTML/CSS'i kasutamisel on ikka päris võimsad eelised, eriti veel sellise suure CMS'i puhul. Et siis pmõtselt sisu ja vormi peaaegu täielik lahutamine annab väga palju eeliseid, nii teenusepakkujale endale, kliendile kui ka lehe külastajale. Tasub vaeva ära raudselt veidi pikemas perspektiivis.

02. juuni 2005 - 22:09:24 · Otselink

*köh* sauruse standard templated (stiilis pannakse natuke kraami pealkirja muutuja ümber igaks juhuks) on on sisseehitatud ja kogu kood loetamatuks tehtud nii et ega ikka ei tee küll korda. automaatselt genereeritavat linki parandab ka ainult otse baasis mis pole aksepteeritav võimalus *köh*

02. juuni 2005 - 22:19:09 · Otselink

läheb meie jutt jälle natuke teemast mööda :) kuna seal tõesti ei uuritud kas halb või hea

02. juuni 2005 - 23:22:34 · Otselink

"*köh* sauruse standard templated (stiilis pannakse natuke kraami pealkirja muutuja ümber igaks juhuks) on on sisseehitatud ja kogu kood loetamatuks tehtud nii et ega ikka ei tee küll korda. automaatselt genereeritavat linki parandab ka ainult otse baasis mis pole aksepteeritav võimalus *köh* "

Sauruse templiidid on täpselt sama valideeruvad, kui valideeruvaks on nad saidiadminni poolt tehtud.

Standardtempliidid seevastu on aga juba ammu arendusest mahakantud ning arvestatud, et kasutaja teeb oma templiidid; täpselt nii valideeruvad, kui vaja. :)

03. juuni 2005 - 19:59:56 · Otselink