Töökuulutustes palganumbrid avalikuks?
-
henriv 10 a
Tere sõbrad ja kolleegid!
Sattusin üle pika aja scrollima pixli tööpakkumisi ning seda tehes jäi üks asi silma - palganumbrid ei ole avalikud. Miks see nii on ja kuidas see mõjutab värbamise efektiivsust oleks huvitav teema, mida võiks siin soovingi üles võtta.
See diskussioon on siin ka varasemalt õhus olnud kui ma ei eksi ning hetkel on üks uuring üleval, soovitan osaleda, aitab ehk mõtteid seada ning loodetavasti on kasuks:
http://bit.ly/toootsija
http://bit.ly/tooandjaEhk üleskutse kõigile neile, kes siin töökuulutusi üles panevad, ehk leiate hetke oma arvamuse jagamiseks, kui number ei ole avalik siis miks ning kui on, siis kuidas senine kogemus näitab, on efektiivsus tõusnud?
Ja sama ka neile, kes pixli kaudu digi-valdkonna kuulutusi on kaemas käinud, kuidas teile tundub, kas kohe avalik palganumber aitaks teil oma valikuid kiiremini teha?
Tervitustega,
HenriPS! Ise olles mõlemal pool lauda istunud olen seda meelt, et avalik palganumber aitab säästa mõlema osapoole aega.
23. september 2014 - 10:20:01 · Otselink
-
tajo 10 a
Eestis ütleb oma palganumbri välja nt. Toggl: http://jobs.toggl.com/
23. september 2014 - 11:29:54 · Otselink
-
kass 10 a
Henri - pane end korra tööandja rolli. Mõtle, et otsid endale mingi konkreetse valdkonna spetsialisti - head tegijat, kes teeb tööd kirega.
Oled enda ning ettevõtte jaoks paika pannud, et olete valmis antud inimesele maksma 2500€ neto. Panete töökuulutuse üles, mis näeb atraktiivne välja ja kohe kutsub headel tegijatel seda vaatama. Töökuulutuses on kirjas palganumber - 2500€ neto.
Seda kuulutust näevad mitmed head spetsialistid, loevad kuulutuse läbi ning lõpus märkavad numbrit 2500€ neto. Mõtlevad hetke, et praegu saavad 3000€ neto ja kuigi tööpakkumine on huvitav, siis ei tahaks palgas alla liikuda ning sulgevad töökuulutuse.
Mis oleks aga juhtunud, kui palganumber ei oleks avalik olnud? Spetsialist võtaks ühendust ja tuleks räägiks juttu. Tunnete kohe ära, et see on see inimene, keda oma meeskonnas näha tahaksite ja kõik, alates kompetentsist lõpetades suhtumisega, on õige. Küsite, et mis ta palgasoov võiks olla? 3000€ neto. Mõtlete, et me küll lootsime 2500€ eest hea inimese saada aga ega see 3000€ nüüd nii palju rohkem ei ole. Kas tõesti oleksite nõus loobuma heast inimesest 500€ pärast? Ilmselt mitte. Sõlmite lepingu.
Kõik numbrid on antud näites lihtsalt näitlikud ning ei oma tähtsust. Küll aga kehtib see minu arvates just nö heade spetsialistide puhul. Kui otsid liinitöötajat (kõige paremas mõttes), siis võib muidugi palganumber näha olla ning kuna nö liinitööle on kandideerijaid palju, siis on muidugi hea, kui number on näha, et teineteise aega ei raisataks.
24. september 2014 - 10:32:07 · Otselink
-
friizuurikas 10 a
Võibolla on "tõde" kusagil vahepeal, mingi orientiir vast siiski oleks hea. Kas siis palga vahemik või palk alates jne. Loomulikult sõltub täpne töötasu alati inimesest, siiski vahest lööb pildi selgemaks, kui töökuulutuses on mingid numbrid välja toodud.
Hetkel on vist olukord, kus tööpakkujad it sektoris ei julge numbrit välja panna pigem sellepärast, et siis hakkaks ülepakkumine konkurentide poolt. Pole ju mingi saladus, et häid töötajaid on oluliselt vähem kui töökohti. Seega tööandja seisukohalt on hetkeseis mõistetav ja neile kasulik.
to kass, sinu näite kohta, kui head töötajat ei leita selle palga eest, siis mõne aja pärast tuleb seda nr nagunii tõsta, kui aga leitakse, siis on tööpakkujal 500 euri (+ maksud) kokku hoitud
24. september 2014 - 11:50:11 · Otselink
-
leedu 10 a
turul on väga erinevaid pakkumisi .. suur raha, huvitav töö, hea keskkond, asukoht, inimesed jne .. need kõik on motivaatorid ja raha ei pruugi olla esimene .. majanduslikult keerulisel ajal otsib tööandja pigem inimest, kellele raha ei ole esimene motivaator, sest need vennad tõmbavad siis, kui raskeks läheb, esimesena minema ..
ja loomulikult pead oskama ka väärilist tasu küsida .. kui sa arvad, et sa oled 3000 euri väärt, siis mitte keegi ei takista seda küsimast .. see on nüüd tööandja terasuse asi, kas ta näeb sinus seda sama, mida sina, või mitte ..
disaineri palkamisel on aga palk veel väiksema tähendusega .. Progeja headust saab enam-vähem mõõta .. alati jäävad nüansid jne aga disaineri headus on küll tihti maitse asi .. kas sa maitsed nagu 3000€? kui jah, siis saad selle raha kellegi käest varem või hiljem.
OKIA ütleb oma kuulutuses, et nad on palgamaksjate topis, noh, tean, et konkurendid faktiliselt maha eriti ei jää ja omaette küsimus on ka selles, mismoodi see keskmine arvutatakse aga jah .. keegi ei tee saladust palgast, kuid palk on tööandjale alati kõige kallim motiveerimisvahend .. tasub vaadata, mida, paeale palga veel pakutakse .. kui on huvitav töö, lahedad inimesed, lahe kontor, juhid ei ole t*rapead, kliendid on lahedad jne, siis palk ongi hea, mituiganes € see siis ka ei oleks.
24. september 2014 - 13:22:04 · Otselink
-
kaups 10 a
Tsiteerides klassikuid - disain pole vaid see, kuidas mingi asi välja näeb, vaid see, kuidas see kõik kokku töötab. Sama palgaga. Justnagu Jannogi ütles - kui papi pärast joosta, siis tõenäoliselt oleks kõige tulusam oma keha rikkale euroopa turistidele müüa.
Loevad ikka kõik komponendid kokku, kui hästi sa oma aega veeta tahad ja mida elult ootad. Mõni tahab rahulikumat tööstiili, teine tahabki olla kärmes rattas kiirelt arenev tegelane ja särada. Igaühel oma ja see tihti muutub ajas, vanuse, pere tekkega. Peaasi, et elu tundub päeva lõpuks hästi elatud.
Ükski töökoht pole ideaalne, ei saagi olla, sest päeva lõpuks peab ka äri tegema, ettevõte peab toimima ning majja satub kindlasti ka raskeid kliente, keerulisi olukordi, praaki jms. See on alati nii olnud ja ilmselt jääb ka. Aga "pain factor" tuleks ajada nii madalaks, kui vähegi annab, sellega peab lihtsalt järjepidevalt tegelema - valides võimalusel töid või suunda, millega põhiliselt tegeleda, otsida inimesi tiimi, kes on nii spetsialistid kui ka mõnusa iseloomuga, vabaneda nn vampiirklientidest jne.
Vahepeal oli küll tunne, et tööotsijate fookus liikus natuke "kui ma sulle tööle tulen, mida ma selle eest saan" tasandile, mitte "kui ma sulle tööle tulen, siis kuidas me koos mõnusalt seda teha saaksime nii, et töö on huvitav, stressi mõistlikult, pappi ka nii, et elan kenasti ära täna ja ka 3 aasta pärast". See on suur sisuline erinevus. Ehk inimeste põud on tekitanud teatud ülehinnatud staatusetunde ja vahest hindab mõni inimene end üle ega saa aru, mis on reaalsed võimalused Eesti Vabariigi majandusruumis. Ta saaks aimu ilmselt alles siis, kui ise palgamaksjaks hakkaks.
Ma ka ei tea, kuidas palgatoppi arvestatakse, aga seal OKIA on ja tean ka seda, et siialiikunud inimestel on pea alati olnud arvestatav palgatõus eelmisest kohast. Me ei ürita omanikena võtta välja max kasumit ja ehitada oma majale kolme auto garaazhi, vaid leida see balanss, elada koos tiimiga ja ka isiklikult väärtuslikku elu ja teha selle juures asjalikku toimivat ettevõtlust. Tasakaalus. Kindlasti on ka erandeid ja ka neid, kes edasi liiguvad järgmisele levelile näiteks mõnda "priiskavalt rahastatud" startuppi või ekspordile keskendunud kohta, kus tihti näiteks teed 6-24 kuud ühtainust projekti. Tean ka omast kogemusest, et ind üht pikka projekti teha saab reeglina pigem 2 kuuga otsa ja vahelduv töö agentuurikeskkonnas tundub ikkagi vaheldusrikkam asi teha. Meil on ka hakanud inimesi tagasi tulema, hea näitena.
Kindlasti on üks faktor ka kompetents. Meil on olnud inimeste kiiruste ja kvaliteedi vahe kordades, tõsiselt, mitu korda ja see on puhas efektiivsus. Kate pole ju meie äril suur, vast nii 10-20% vahel üldiselt (ja see on okei) ning peab olema jalad maas. Kui on kiire ja hea käsi, töö kvaliteetne, siis vastav saab olla ka palk ja seda vaadatakse ajas üle.
Nii et see ei ütleks praktiliselt midagi, kui paneksime kuulutusse suure palgavahemiku, see hoopis segaks kogu suhtlust ja protsessi, sest ei oma algses faasis erilist tähtsust.
PS. <reklaamipaus>Kui keegi loeb seda kommentaari, kes on (hea ning kogenud) front-end arendaja, ära unusta siia tsekata http://goo.gl/WvFJhe :) </reklaamipaus>
24. september 2014 - 13:52:42 · Otselink
-
kaups 10 a
Lisan, et teades Eesti digiagentuuride palgataset ja tööde hindu, on ülalmainitud netonumbrid kuni seal 3k ikka üsna utoopilised ning ületavad pigem mitu korda keskmist tänast kohalikku taset. Küll aga on sellised numbrid reaalsemad rahvusvahelistel tööandjatel, eriti tech poole peal.
24. september 2014 - 14:06:17 · Otselink
-
friizuurikas 10 a
See kõik on silmakirjalik ilus jutt. Ideaalses maailmas, töötaja ei pea muretsema raha pärast, tööandja ei pea muretsema palgafondi suuruse pärast. Reaalne elu on midagi muud.
Tsiteerides klassikuid: kui mulle palka ei makstaks, ega ma palgatööd ei teeks.
ps. palgatopi arvestatakse maskuameti andmete põhjal / töötajate arv, palkadelt laekunud maksud (saadakse keskmine palk, mis jagatakse töötajate arvuga).
24. september 2014 - 14:07:53 · Otselink
-
Laurits 10 a
Kui võimalus siis kindlasti on karastav proovida läbi enda jaoks erinevad kohad, kus enda poolne panus anda... näiteks pisike agentuur, suur rahvusvaheline corpo ja start-up ... pole paha istuda ühel progejal või disaineril korra mõlemal pool lauda. Tsiteerides klassikud "Eeldus on kõige parem sitakeeraja." :)
24. september 2014 - 14:29:03 · Otselink
-
vaalaskala 10 a
Kes on töötanud (ettevõta või töötaja) Eestis ja ka väljaspool saab tegelt sellest teisiti aru, kui meie kohalik ettevõtja ja on pigem harjunud seda vahemikku töökuulutuses nägema. Põhiliselt sellepärast, et mujal on ettevõtluse traditsioonid pikemad ja valdkonniti traditsioonid rohkem välja kujunenud.
Meil jääbki see palgatase pikaks ajaks veel suuresti saladuseks, sest ettevõtted on väiksed, eraldi personaliosakonda ja poliitikat ei arendata. Meie mureks on ettevõtjate vähesus, väiksus ja nende madal tase ettevõtlusvaldkonnas, tihti on ettevõtja välja kasvanud oma erialalt ja ei ole otseselt ettevõtja ja ta ei oskagi selliselt, et töötajat kogu töösuhte vältel rohkem väärtustataks, läheneda.
Niipalju, kui mina seda jagan või sellega endal kogemust on, siis mujal keskendutakse rohkem inimeste mõistmisele ja selle valguses avaldatakse kuulutuses ka esialgne palgavahemik (tihti aastase tuluna nagu toggl seda teeb). Läbi ei keela ju keegi rääkida, aga meil lihtsalt muidu ei saagi, pole vahet kas poemüüja , puuraidur või progeja, sest sa pead alati ennem tunde kulutama millelegi millega sa muidu ei tegeleks, et saada teada oluline komponent millest sõltub tegelikult väga palju. Maslow vajaduste hierarhia paneb selle paika: http://en.wikipedia.org/wiki/Maslow's_hierarchy_of_needs
Kõik kes pooldavad seda, et töölt tuleks otsida kõike muud kui tasu, unustavad tihti, et kõige muuga (ka ettevõtte kiire arenguga kaasas käimine jne) saab tegeleda ainult see kes on oma põhivajadused kindlustanud. Muidugi keegi ei keela seda uskumast, et kõik on valmis kõike läbi rääkima ja kompromisse tegeme. Inimesed on erinevad ja mõni tegelebki aint sellega mis teda huvitab hoolimata majanduslikust aspektist. Lisaks on inimese erinevates eluetappides vajadused teised jne.
Kui räägite sellest kes jama korral esimesena väljapääsu otsib, siis need ongi need kelle vajaduste hierarhia ei luba mingil kohal mingi n koefitsendi juures n aeg passida. Loe: "elu lööb tugevalt jalaga perse" vs need kes jäävad on kaas paremini kindlustatud või vähemate põhivajadustega. Üks on kindel, et need saavad tihti esimesena kinga kes ettevõttele üle jõu käivad :)
Kui räägite sellest: "Kas tõesti oleksite nõus loobuma heast inimesest 500€ pärast? Ilmselt mitte. Sõlmite lepingu." , siis tõesti tihti peabki ettevõte selle pärast loobuma kuna lisaks vastu saadavatele teenetele on ettevõttel üsna kindlad piirid selles osas milliseid kulutusi ta teha saab. Startup ei saa teha selliseid valikuid, samuti 8 inimesega mikroettevõte jne ning suurtemates ettevõtetes on need kulud veel rangemalt paigas ja pikemat ette planeeritud.
Seega teades, et nii välismaal (kus tihti on palgavahemik avaldatud), kui ka Eestis on:
* ettevõtjal piirid ees, n: frontendi arendaja ei saa ühes kohas lõputult areneda ja palgakasvu oodata jne ja seda teab nii töötaja , kui ka ettevõtja.
* inimesel teatud kulud teatud elatustaseme hoidmisel vajalikud ja seda teab nii ettevõtja, kui ka inimene.kaldun arvama, et palganumbrid võiksid kuulutuses kohe olemas olla, oleks inimlikum ja ka ettevõtjal lihtsam.
Meil muidugi on see tabude tabu ja ei saa teada ennem, kui kõik vestlused testid jne tehtud. Samas näeme ka arengut , et tegelt suuremates ettevõtetes asi muutub, ollakse ausamad , inimene teab mille pärast ta läheb mingile vestlusele või tasemetestile , visioon on terviklikum. Kogu see läbipaistmatu ahel tekitab palju ebakindlust nii töötajates , kui ka ettevõtjates.
Nii , et meie ettevõtjatele jääb soovitada rohkem mõistmist ja inimese vajadustele mõtlemist ehk siis asjad muutuvad. Meid on pehmetel erialadel suht ära poputatud ka :) nõuame igasuguseid hüvesid millest ehitajad jne ei saa eales meil unistadagi :D
24. september 2014 - 14:41:28 · Otselink
-
kaups 10 a
50:50 on töötaja puhul oluline oskused vs inimtüüp/iseloom. Esimene asi on kokku saada. Kui keemia toimib ja oskused olemas, on palk juba läbirääkimiste teema. Ma ei võtaks ka VÄGA kogenud inimest tööle, kui kohe on tunda, et temaga saab inimesena keeruline olema, mis iganes mõttes. See läheb varem või hiljem hapuks, lõhub tiimi ja energiat, olen seda mitu korda kogenud.
Sa rõhutad traditsioone ja palganumbreid, aga ma samas väidan, et need suurusjärgud on suures pildis samad üldiselt niikuinii ega kanna endas tegelikult sisulist väärtust. Seega vahemik - näiteks juuniorist 1200 neto alates kuni väga kogenud seeniori 1800-2000 netos on talle ammu teada, sest see on keskmine turuhind. Ja mida see talle ütleks? Mitte midagi.
24. september 2014 - 15:03:27 · Otselink
-
2000 on arvestatav palk. Numbrid tõi välja Kaups. IT vallas, siiski, kas töötad Eestis või mujal EL pole enam vahet. Eesti ei ole suletud konnatiik. Ei pea nende numbritega leppima.
-
noh eks siin üleval ka pakutakse numbreid ära hakka neisse kinni avaldamisel või mitteavaldamisels ei ole vahet kui suur või väike number avaldatakse. lehest loe neid 4 eur tunnis avaldusi abitöödele
-
-
vaalaskala 10 a
jah :) ma ei vaidlegi vastu, et need ettevõtja jaoks olulised on ja palk on midagi milleta isegi koristaja või juhataja juures läbi ei saa, arvutatakse läbi ja läheb edasi ootaks palgale väärilist tulemust. .
Sa oled väga pikalt ettevõtja olnud ja üle põhivajaduste piiri elada saanud ja sul on aega tegeleda sinule oluliste asjadega , droonindusega, fotoga kindlasti ka paljude muude asjadega mida kõike on kõrvalt paljudel huvitav jälgida. Minagi olen oma elust väga vähe, mujalt , kui kodust töötanud ja meie arvamused ei ühti nende juuniorite ja seenioritega kes reaalslet neid töökuulutusi sirvivad.
Palgainfo isegi vahemikuga või ultraoptimistliku lubadusena kannab endas väga selget infot selle kohta mida selle rutiinse komponendi läbirääkimistel oodata on. Olenemata sellest kas mõni osapool teab midagi turu keskmisest või kas see on ettevõtja või tööotsija jaoks olulisim. Tõesti, me ei saa eeldada, et inimene ainult raha pärast töökohta otsib ja me peame vaatama ka neid tegureid mille pärast inimene võiks sama või väiksema sissetuleku pärast töökohta vahetada tahta: parem asukoht, tööaeg, seltskond jne . Selliste valikute puhul on väga kasulik, kui palgavahemik on avaldatud nö inimlik, aitab inimesel planeerida.
Seega see võiks ütleda juba ilma vestluseta:
* selles piirkonnas on võimalik elukvaliteedit kaotamata töökohta vahetada
* sinna piirkonda on võimalik kolida jsellisel tasemega arvestades ne
* selles kohas oleks võimalik ehk jõuda kuldse keskmiseni , et mingi hinne oleks keskmine peab vähemalt 60% sellest keskmisest väiksem olema
* selles kohas on võimalik lahe seltskond, palju tööd ja tasuta kohvi , poogen see 10% tööraha
* jne palk eelkõige ütleb ikka selle "vähemolulisema" komponendi kohtaMuidugi võib ta ka ütelda:
* sama sitt
* liiga vähe
* jne
* haters gonna hateVõta see toggli link mille Tajo siia kleepis lahti või stackowerflow careers leht. Toggli puhul näeme , et suht pika arenguga ja tänaseks juba rahusvaheline ettevõte kes oma palganumbri alumise nubri avaldamisega on meie turu "väga kogenud backend seniori" tasemel ja lubab ülemisel piiril ka olulist lisa. Paneb ilmselt paljud mõtlema kas nad võiks seal seda testi teha, sinna pürgida või selleks spetsiaalselt areneda jne pelgalt seda palganumbrit vaadates, et oma kogemuste tasemelt oma sissetulekuid 20% parandada (20% sellel tasemel ei ole ju sama mis 20% juuniori tasemel) kõik on ju sama fun ja ka sama rutiinne, kuulutus muus osas peibutab sama kaaluga. Fakt on ka see, et millest tahes motiveerituna inimesed sinna kandideerivad ilma selle sinule, kui ettevõtjale, oluluisema 50:50 suhteta sinna klubisse ei lasta ja ka sina kedagi ilma selleta koostööle ei võta.
Kui sa ütled, et mitte midagi, siis see toobki selle inimesse suhtumise erisuse välja kuidas meil ja mujal see kujunenud on. Muud maad lihtsalt on läbinud rohkem etappe kapitalismis, rohkem tõuse, mõõnu, mahud teised, konkurents teine. Selles ei ole midagi halba, et seda ei avaldata , igal ühel ju suu peas, aga kui laiemalt vaadata ja teiste kogemusi enda jaoks mõttestada võib paljudes asjades point sees olla.
24. september 2014 - 15:56:37 · Otselink
-
wuzz 10 a
pange lihtsalt välja müüdav tunnihind kuulutusse sisse ja eks iga vähegi seeniorim töötaja oskab ise kokku arvutada mida see tähendab. :)
Ohtlik on siin threadis lihtsalt mingeid numbreid utoopilisteks kutsuda ja eeldada et keegi pärast viitsib ühendust võtta. Eriti veel rääkida senior ja junior tasemetest mis eestis tähendab jumal teab mida. Okias on ilmselt senior see kes suudab iseseisvalt psd htmliks viilutada ja wordpressile selga panna, mõnes startupis aga eeldatakse et see isik peab une pealt grunti, angulari ja marionette pealt puhast kulda laulma.
24. september 2014 - 16:24:47 · Otselink
-
henriv 10 a
Tore näha, et arutelu käima läks.
Eks asjal ongi mitu külge. Isiklikult väärtustan võimalust õppida ja areneda vs palk hea, ent sammud paigal, ei arene. Seda nii töötaja kui tööandjana. Mõlemas rollis on võimalus end alati edasi arendada.
Vaalasega tuleb igal juhul nõustuda Maslow osas, ei saa eeldada et produktiivsus on sama kui kõht tühi ja tuba külm ehk kui inimene ei tunne end turvaliselt käivad ka muud asjad alla. Ja kui see väljendub ka näiteks klientidega suhtlemises, siis on tagajärjed kiired tulema. Aga eks alati on neid, kes leiavad põhjust nurisemiseks.Kaupsi märgitud "kui ma sulle tööle tulen, siis kuidas me koos mõnusalt seda teha saaksime nii, et töö on huvitav, stressi mõistlikult, pappi ka nii, et elan kenasti ära täna ja ka 3 aasta pärast" kehtib mõlemat pidi.
Omaniku vaatest on super kui tiim on ühtehoidev, projektid huvitavad, talenti märgatakse ning arendatakse, ajas/ruumis kompetents ja projektide keerukus kasvab ning sealt ka suureneb tulusus. Ettevõte areneb kui nii omanikud kui ka töötajad on motiveeritud (sh kõrge enesemotivatsiooniga).
Tulles palganumbri avalikustamise juurde, siis eks see ole suhteline, keda/kuhu/mida tegema otsitakse. Eesti kontekstis väga ei usu, et see nüüd suure ülejooksmise laine põhjustaks, turg on väike, mängijad, projektide skoop üldjoontes asjaosalistele teada. Usun, et neid/meid on siin mitmeid, kes on samade klientide/projektide peale pakkumisi teinud, neid saanud ja neist ka ilma jäänud. Aga see, et palganr-i väljaütlemine võib värbamise efektiivsuse osas kaasa aidata, võib küll tõsi olla.
Neid kes ainult raha pärast ringi rapsivad, neid on alati olnud ning ega neid väga igatsema ei jääda, karavan liigub edasi. Küll aga need, kes ka raskel ajal aitavad panustada ning ettevõtet edasi arendada, need on hoidmist väärt.
Minu jaoks algab isiklikult kõik suhtumisest, see on see mida saame igaüks kontrollida ja muuta.
Aitäh neile, kes te olete uuringus osalenud (aitan seal suurema vastajaskonna kaasamisel IT sfäärist kaasa, lootuses seeläbi ainest ka oma mag. töö jaoks leida).
24. september 2014 - 21:33:52 · Otselink
-
andris 10 a
Kõige jubedam märkus töökuulutustes on "konkurentsivõimeline töötasu." Võibolla pole ma kõige õigem isik sel teemal sõna võtma kuna töökohti olen reeglina vahetanud tööandjapoolse pakkumise kaudu, mitte läbi kuulutuste, aga taolist teksti lugedes tekib soov kohe edasi kerida, sest "järelikult on tegu mingi väga madala numbriga." Kui aga selle teksti asemel oleks numbrivahemik, siis võibolla nii kiirelt ei keriks – kusjuures see vahemik ei pruugigi olla kõige kõrgem, see peab lihtsalt olema kõrgem mingist subjektiivsest miinimumist. Ehk siis sellest miinimumist, millest ülespool hakkavadki suuremat rolli mängima juba tiim, töö, kohv, suvepäevad jne.
24. september 2014 - 22:56:30 · Otselink
-
jannu 10 a
Küll räägitakse palju siin sellest, et palganumber ei ole kõige tähtsam ja tähtsam on töökeskond, töökaaslased jne. Paraku aga unustatakse seda, et selliseid firmasid on Eestis palju aga iga tööandja siiski arvab, et nende firma on parim. Eestis olevad tegijad spetsialistid üldjuhul aga on juba sellistes firmades ja kui tuleb pakkumine sama väärsest firmast siis jääbki kaalukausile lõpuks siiski ainult palk. Ma olen suhteliselt kindel, et mitte keegi ei hakka lahkuma mugavustsoonist 5-10% palgatõusu pärast. Kui aga see tõus läheneb juba 30-40% peale siis paneb sügavalt kaaluma - eriti kui erinevate firmade plussid ja miinused jäävad lõpptulemusena samasse piirkonda. Ja kui töötaja teeb selle otsuse, et liikuda edasi - jääbki tööandjale tunne, et joostakse halvemasse kohta ja ainult palga pärast. Eks põhimõtteliselt minnaksegi palga pärast aga miks sa peaksidki nii palju halvema palgaga tööl käima kui on mõni teine firma hindab su oskusi kõrgemalt. Tööl käiakse ikkagi lõppkokkuvõttes enda heaolu pärast.
Mis aga puudutab töökuulutustes näidatava palganumbri osa, siis ma ei leia, et see on otseselt vajalik. Kui tööpakkumine meeldib, siis on alati võimalus küsida umbkaudset palga vahemikku, mida ollakse valmis maksma selle töökoha eest. Minu kogemuse põhjal on üldjuhul ka sellisele küsimusele vastus saadud. (Kuigi samahästi võiks siis selle juba kuulutusse ka kirjutada). Kui aga ei suvatseta vastata, siis ma ei näe ka põhjust, et miks ma peaksin oma aega raiskama töövestlusel käimisega.
Firmade jaoks on aga ilmselt Eesti IT sektor problemaatiline teema. Kuna spetsialiste on vähem kui töökohti ja enamus spetsialistid on juba heades kohtades, siis ei jäägi muud üle kui "osta" töötaja üle. Paraku aga selliseid võimalusi ei ole paljudel firmadel ja nad peavadki leppima juunior taseme tegijatega keda ise välja koolitatakse ja lootma, et neid hiljem üle ei "osteta".
25. september 2014 - 10:28:41 · Otselink
-
Kämbu 10 a
Nokk kinni, saba lahti. Eks ta nii on, et kui palka pole juba kaks aastat tõstetud kuid meeskond lahe, pakid pillid kotti, lootuses saada leib ka majapidamisse. Kuid ka korralik palganumber ei takista lahkumast kui hommikul ülemus solvab ja koleeg varvastel sõtkub.
Samas palganumber oleks ikka abiks küll. Hoiaks kõigil aega kokku. Kui soovitud palk on kõrgem, siis ei hakka oma aega CV saatmisele kulutama ja teiste aega hoiaks ka kokku soovimatutes CV-s tuhlamine või veel hullem, saadakse kokku ja alles siis selgub, et hopsti, raiskame siin kõigi aega. Kellel seda vaja on.
Otsides hetkel uut tööd ja käies läbi neid toredaid inimesi, kes palganumbrit ei avalikusta on vahvaid leide küll ja rohkem. Eriti toredad on inimesed, kes enne tahavad saada proovitöö ja selle läbimisel on alles nõus palgast rääkima ja siis on üllatus suur, kui potensiaalne tööandja avastab, et seda tööd ei võeta miinimumpalga eest vastu.
Egas palk ole riigisaladus. Avalikud palganumbrid aitaksid töötegijal endale ausat palka küsida.
03. oktoober 2014 - 16:31:25 · Otselink
-
Silverionu 10 a
Kihvt on seda teemat lugeda. Kõik soovivad, et palganumbrid oleksid avalikud, sest "ega muidu ju ei viitsigi kandideerida". Vahva, sellise suhtumisega inimesi ju otsitaksegi.. onju?
Ja kopika teine pool on siis see, et kui samadelt inimestelt küsida nende palganumbreid, siis on vaikus majas, vahitakse kurja pilguga, justkui mina olin see, kes paljastas Evelini kõrvalhüppe.. sest see on tabu teema. Täitsa huvitav.
Mind, mugavuspagulast (aitäh härra Aaviksoo!), huvitavad küll Eesti palganumbrid aga mitte läbi tööandjate silmade, vaid just töövõtja silmade, ja seda minu erialal (frontend/ux). Töökuulutuses olev number ei kajasta ju kuigi hästi seda, mida näiteks minul, kellel on pea 15a kogemust igasuguste kasutajaliideste ja visuaalide ehitamisel oleks võimalik Eestisse tagasi kolides teenida. Selle pildi ma saaksin hoopis paremini ette suheldes teiste, samalaadsete tegelastega. Aga nemad ju ei suhtle :-)
Ja see numbri välja selgitamine ei oleks üldse teemaks, kui ma juba hetkel elaksin kodumaal ja otsiksin uut kohta. Küll aga tagasikolimise ettevõtmiseks oleks tore teada üldist taset.
Ja pagan, Skype värbajad ka enam ei helista. Ikaldus.
Muide, Eestile lähimas kuningriigis, ei küsitagi intervjuul "palju tahad?", vaid kui ettevõttele tundub inimene hea, tehakse talle pakkumine konkreetsete tingimuste, lepingu näidise ja muu vajalikuga. Hoopis lahedam süsteem.
23. oktoober 2014 - 08:48:58 · Otselink
