riigikogu.ee
- 1
- 2
-
Bazinga 9 a
Allpool artiklites on ka tüüpiline protsess kirjeldatud, mis on igal pool maailmas samas stiilis (palju vastutuse hedgimist ja tulemuse outsourcimist).
Eesti riigi kaitseks kulutatakse mujal veel rohkem. Eestis võib-olla isegi üks läbinähtavamaid ja ausamaid. UKs ja Eestis on vähemalt summad avalikud, lihtsalt tööprotsessid käivad läbi kinnituste rada, kes teab kui suured need veel kusgil maailmas on kus ei ole isegi avalikud :D
Väikefirmad siis jällegi ei taha maksta 199 eurot ka mitte, kui kõike toodetakse pool tasuta. Eks kvaliteet olegi viimane võimalus, aga sedagi annab pärast nendest suurtest projektidest leida.
Aga kuidas tundub 146 milj euro koduleht?
http://www.bbc.co.uk/blogs/legacy/thereporters/rorycellanjones/2010/07/the_105m_website.html
http://www.theguardian.com/news/datablog/2010/jul/05/government-websites-costsVõi 815 euot favicon.ico faili muutmise 5 min töö eest?
http://www.theguardian.com/technology/2011/feb/04/government-it-contracts-information-commissioner-officeSee on lihtsalt statistika ja ma ei oska sellele isegi arvamust öelda. Eks selline tööprotsess ole siis vajalik. Suur kasutajate hulk mingil määral teeb tagasi ja ka erasektori suurfirmadega on rohkem-vähem sama.
Sarnaseid kui riigikogu.ee lehti on alati tehtud Eestis ja globaalselt, see projekt tundub saavat nüüd kogu kisa enda peale. Eks osasid ajab närvi ja teised tahaks selle raha eest ise paremini teha, mida ma täiesti pooldan. Siit seltskonnast suudaks paljud ka maailmaturul teha paremat jälge. Samas tellija (ka riik) peaks saama ju ise otsustada millist kodulehte tahab endale.
Niipalju veel, et ise pole üheski ega ühegi riigihankes osalenud. Aga konkurentsi on suur maailm ka. Ainüksi Odeskis ja Elanceis on peaagu Eesti elanike arv arendajaid, kes teeksid paljud ka väga-väga head tulemust ja tohutu kogemusega. Suurklientide projektid on veel kallimad ja väikeklientide projektid on veel odavamad, samas kujunduse poolest vähemalt polegi tulemused alati paremad.
https://www.odesk.com
http://www.elance.com30. aprill 2015 - 14:21:34 · Otselink
-
friizuurikas 9 a
Asi ei ole niivõrd rahas, eks summad on need mis kütavad kirgi ja meedias vahtu, aga antud juhul on vast tähtis ikkagi see, et riik kes ennast reklaamib e-riigina väljapoole peaks vastama ka sellele kuvandile. Eesti on väike ja paljusid asju saab siin teha paindlikumalt ja efektiivsemalt kui mujal, see on meie tugevus. Igasugune õigustamine ja näited, mis lollusi mujal tehakse on antud kontekstis rumalad, meie peaks tegema paremini ja meie peaks olema eeskujuks (seda me ju noore, väikese ja uuendusmeelse e-riigina tahame olla, antud vallas suuna näitajad ja eeskuju)
Mõned mõtted ka teemal.
Esmane märksõna peaks olema agiilne tööprotsess ka riigi IT lahenduste puhul (nagu see erasektoris juba vast valdavalt on suurte projektide puhul). Ei saa teha asju nii, et midagi raiutakse kivisse/paberisse ja siis kui 2-3 aastat hiljem tegemiseks läheb, peab dokumentatsioonis näpuga järge ajama ja linnukesed kirja saama, samas kui selleks ajaks on maailm juba edasi liikunud ja osad asjad mõttetud. Siin ma olen Tõnuga väga nõus, et tuleks asi teha õhukesteks kildudeks ja jagada kompetentsi järgi. Hetkel ei ole süüd otseselt kellelgi, riik tahab parimat ja teostajad teevad seda, mida tellitakse, samas kuna tööprotsess iseenesest on vale, siis välistab see sageli hea lõpptulemuse.
Siit edasi jõuame riigi kui tellija kompetentsi juurde. Sellega ma nõus ei ole, et riik ei peagi aru saama, mis on tehniliselt tasemel või viisakas välja näeb. Riik ei ole mingi väikefirma, riigil peaks selline kompetents olemas olema. Mingit IT ministeeriumit ma muidugi ei poolda, aga mõned antud vallas pädevad inimesed võiks siiski ka riigi palgal olla, samamoodi nagu riik peaks rohkem kaasama erasektorit projektide järelvalves ja analüüsis. Riik on IT sektorile Eestis üks suuremaid tööandjaid (kui arvestame siia ka kohalikud omavalitsused ja riigifirmad siis kindlasti kõige suurem).
Mida siis minumeelest vaja on. Rohkem mõtestatud tegevust ja vähem kasutu dokumentatsiooni tootmist. Rohkem paindlikkust ja projektide liigendamist etappidesse erinevate pädevuste põhjal. Rohkem kompetentsi riigi poolt ja selle kaasamist tööprotsessi. Tõhusamat analüüsi ja järelvalvet.
30. aprill 2015 - 15:00:23 · Otselink
-
riigikogu leht ongi üks selliseid juhte, lihtsalt avalikus sektoris. Pole vaja ju mulli keerutada, kas kole või ilus, tehniliselt lohakas või mitte. Korralik UX analüüs eri seadmetel ja oleks vastus.
-
ja analüüs peaks olema tehtud enne kui leht live pannakse, enne kui leht vastu võetakse töö teostajalt. Ja kui leht on live, siis statistiliste andmete põhjal järelanalüüs ja vajalikud muudatused.
-
-
leedu 9 a
sõbrad, unustame selle riigikogu lehe korraks ära.
kuidas me saame leida parema koostöövormi riigi ja disaineri või misiganes teenusepakkuja vahel, mis juba eos ei kütaks ülesse mingit mõttetut mulli hindadest ja kliendi ebapädevusest ja projektikirjutajatest ja kõigest sellest, mis tapab igasuguse huvi üldse millegiga tegeleda. Selle kuradi tujutu nühkimise tasutal on ime, et üldse midagi valmib.
Tänud, Friizuurikas. Tänud Kõik allakirjutanud. Konstruktiivsust on vaja.
30. aprill 2015 - 19:31:19 · Otselink
-
Abba 9 a
Nali on veel see, et Riigikogu on SLÕhtulehele saatnud ebatäpseid andmeid. Ülaloleval infograafika loomise real peaks olema OÜ Mmmm või Nnnnn vmt. Mitte Creatum.
04. mai 2015 - 16:27:02 · Otselink
-
Ooker 9 a
Ega siin pole enam muud võimalust kui et tekitada mingi garage48-tüüpi üritus, kus kõik kokku saavad, moodustaksid töörühmad ja looks Riigikogu veebile uue disaini. Ületaks kindlasti uudisekünnise, kinnistaks e-Eesti kuvandit ja näitaks võimast kodanikualgatust :)
Järgmine kord võeatakse ette mingi muu avaliku sektori veeb jne...
07. mai 2015 - 20:23:51 · Otselink
-
riis 9 a
Maksu- ja tolliamet hakkas uut e-maksuameti keskkonda tegema
"Maksu-ja tolliamet alustab oma viimaste aastate üht mahukamat projekti – viie aastaga peab saama valmis uus, innovaatiline ja kasutajasõbralik e-maksuamet, mille ainus funktsioon ei ole tolmuimejana andmeid koguda, vaid nende põhjal kasutajatele ka neile vajalikku infot anda."
"Iga uue teenuse või olemasoleva uuendamise puhul plaanime teha nii, et kõigepealt „joonistame“ selle rakenduse maja sees valmis – teeme prototüübi, ja küsime siis kasutajagruppide käest tagasisidet. Me oleme ettevõtjate katuseorganisatsioonidele oma mõtet juba tutvustanud ja saanud vastuse, et neil on valmisolek kaasalöömiseks olemas. Tagasiside põhjal hakkamegi siis teenuseid juurutama."
19. mai 2015 - 15:35:02 · Otselink
-
friizuurikas 9 a
Elu on lill ja ei ole nii et mölisemine midagi ei muuda, aga ootaks siis head tulemust ;)
http://www.aripaev.ee/uudised/2015/10/05/maksuameti-hanke-voitis-kalleim-pakkuja
05. oktoober 2015 - 14:03:15 · Otselink
- 1
- 2