Mis on Eesti?

veeb · eas

november 2015

misoneesti.err.ee

Lühikirjeldus

Mille poolest on Eesti eriline? Eesti riigi bränd uueneb. Sõnastame ühiselt, mis on Eesti väärtuspakkumine maailmale?

Klient

EAS

0 meeldimist
  • jüri 8 a

    http://misoneesti.err.ee/

    18. november 2015 - 22:46:18 · Otselink

  • ilus , aga see kliki suvalisel ikoonil ja toggle kõiki on natuke segane.

    Aga kui kommenteerida selle saidi sisu, siis väga raske on mul lolli inimesena seostada ennast sellise plämaga:

    Mis on eesti?
    Arutelul osalesid: Meelis (40, insener), Markus (32, ettevõtja), Sergei (37, süsteemihaldur)

    19. november 2015 - 13:34:15 · Otselink

  • Eesti märk - Toimetaja valik

    Olemas, võib nüüd ära lõpetada selle.

    19. november 2015 - 13:55:12 · Otselink

  • jüri 8 a

    Väga hea :)

    http://misoneesti.err.ee/eesti-mark-4/

    30. november 2015 - 12:08:44 · Otselink

  • jüri 8 a

    Tajo kirjutas südamelt ära

    08. veebruar 2016 - 11:43:36 · Otselink

    3

    • (y +1)

    • (Y)

    Loe kõiki

  • Dim 8 a

    Ma küll nõus pole sellega. Konkursi mõte oli kutsuda rahvast kaasa mõtlema, midagi huvitavat välja pakkuma. Tuleb midagi head või ei tule, alati ei saa õnnestuda. 4000 eurone auhinnafond on ju päris kena ja ilus. See, et tööd nõnda keskmise tasemega on, on juba meie inimeste enda viga. Tähendab, polegi ägedaid kümnesse ideid.

    Kuna tegu on konkursiga siis nad peavad ka võitja selgitama ja tema saab auhinna. Kõike raha ei saa kuhugi kassideturvakodudesse matta.

    Huvitav miks Tajo siis ise oma panust ei andnud. Ega see märgi loomine ju ongi nagu rohkem idee loomine. Kas sul on ideed või sul ei ole. Kurb on kui jälle üks disainifirma on riigi kallal virisema hakanud: miks te küll minu kontorisse ei tule ja telli minust sest mina ju nii oskan kõike.

    edit:

    Miks üldse Eesti märgil peab olema mingi suhe kõigi elanikega? See on lihtsalt märk, kleebid igale poole ja kõik teavad millega tegu. Vanasti olid vapid selleks ja kõigil olid seal pildielementideks rüütlid, kotkad, karud. Selle legendi juurde kirjutamine on vist kuidagi olulisem kui märk ise ja seepärast neid kümnesse märke eriti ei tulegi.

    08. veebruar 2016 - 13:34:44 · Otselink

    5

    • Jälle see kamp koolikiusajaid kohal:S Kui arvamus ei meeldi, siis kambaga kallale. Mis teie vigastus on kui küsida tohib?

    • Kaupo, järgmine kord kui sinu kontoris kliendiga oleme, siis ma küsin otse ja kõvasti kõigi kuuldes miks sa koolikiusaja oled.

    Loe kõiki

  • "Konkursi mõte oli kutsuda rahvast kaasa mõtlema, midagi huvitavat välja pakkuma."

    Nii see peaks olema ja võiks olla. Võibolla on Eesti liiga väike või see konkurss valesti üles seatud, aga oleme ausad, tulemust ei ole.

    "4000 eurone auhinnafond on ju päris kena ja ilus"

    Oleneb alati mida mingi summa eest saada tahetakse. idee väärtus on hindamatu. 4000 euri ei ole mingi summa enam ammu, mis paneks Eesti loomeinimest minestama, Eestis võibolla ongi disain alaväärtustatud. Selle 4000 euri eest keegi seda märki ei tee, ega peaksi tegama. Kui keegi teeb siis just selle pärast, et teha Eesti märk.

    Võibolla peaks võtma agentuuri Londonist või USA'st ja tegema märgi, mis kellelelegi ei meeldi, mida kõik kiruvad, aga mida kõi teavad, kasutavad ja trükivad. Võibolla maksma selle eest 400 000 eur.

    Võibolla peaks võtma märgi Eesti agentuurist või kunstnikult, maksma 40 000 euri. Kõik kadestavad et kuidas ta sai võidu, kuidas raha jne .... väljapool vb keegi märkab et oi, selline imelik asi ühel riigil.

    Võibolla ei peaks midagi tegema. Kodaniku algatus teeb ise ka asju.

    Aga jah...
    MIks üldse Eesti märk peab olema ... on küsimus enne seda kui märki tegema hakata.

    08. veebruar 2016 - 18:07:15 · Otselink

    2

    • Miks mitte teha märgi konkurss 100 000 eur ja avatud kõigile? Suur raha, samas, ikkagi Eesti brand.

    • Miks sa mind ründad kui seda kõike otsustab ametnik kes selliseid asju läbi viib?

    Loe kõiki

  • siil 8 a

    Mis on scoorimises halba? Lihtsalt võrdluseks (ehk kuidas promomine vilja kannab:)
    Alates 2004, otsustas Amsterdami linnavalitsus et võlgadega on vaja midagi peale hakata ja linnavalitsusel (loe: konservatiivne parempoolne parteil vvd) oli idee citymarketingi abil linna voolavat raha (loe turistide ja investorite hulka) suurendada. Mõeldud- tehtud. Selleks telliti linna keskele monumentaalne tekst "I AM AMSTERDAM", iga üritus ja ettevõtmine mis linnas toimub, võib toimuda ainult selle märgi all. (Linna miljööväärtuse parandamise huvides. )

    Elanike protestist hoolimata kleebiti ja polsterdati kogu linn samasisuliste märgikeste (loe prahiga) üle. Aga õnnestus. Asja läbi viinud Amsterdam Partners andmetel skooris linna esimese 5 maailmas populaarseima linna hulka ja Cushman & Wakefieldi andmetel 8ndaks.
    Linnavalitsus on välja töötanud uue parameetri, et linna tuntust mõõta: "külalislahkuse koefitsent." Citymarketingi "I AMSTERDAM" edukust mõõdeti uue tarkvaraga: CitySDK http://citysdk.waag.org (Linnaelanike rahulolukoefitsenti pole keegi mõõtnud alates 60ndatest aga see selleks.)

    17. veebruar 2016 - 13:00:28 · Otselink

  • Varsti selgub, mis on Eesti... Seniks väike meenutus kandidaatidest:

    https://youtu.be/nD9nxrKrf8c

    25. veebruar 2016 - 12:47:03 · Otselink

  • hahaha , bljad, ma ise kiluvõileibu ei söö, aga arvasingi , et nendest saab sellise psühhedeelilise laksu nagu Onu Yoko youtube videostki .

    25. veebruar 2016 - 14:12:28 · Otselink

  • Allar 8 a

  • https://on.fb.me/1pAcgZ7

    11. märts 2016 - 00:30:56 · Otselink

  • 2

    • hea PR trikk sellegipoolest ...

    • Mis selle PR eesmärk peaks olema ... enda liivakasti pissimine ei ole hea PR

    Loe kõiki

  • Tauno 8 a

    Tänasest Keskpäevatunnist võis jääda mulje, nagu oleksid Eesti parimad agentuurid ja disainerid konkursil osalenud, aga tulemus jäi ikkagi viletsaks. Tegelikkuses oli enamusel agentuuridel muidugi muudki teha.

    Praeguse seisuga võib aga konkursi nurjumine Eesti disainivõimekust halvas valguses näidata. Agentuuride huvides peaks olema aidata see EASil ära klaarida.

    Diskussioon, kas märki üldse vaja on, ei vii praegu kuhugi. See märk tuleb nii või teisiti ja oleks parem, kui tõsisemad tegijad kaasa räägiksid. Muidu võib juhtuda, et järgmises etapis tellitakse jälle välismaalt.

    12. märts 2016 - 14:26:28 · Otselink

  • tajo 8 a

    diskussioon, kas märki on üldse vaja, on praegu just kõige põletavam. see on selle teema A ja O, kõik muu tuleb pärast seda.

    12. märts 2016 - 16:01:56 · Otselink

  • Tauno 8 a

    Korralduslikult poolest alustati valest otsast tõesti. See diskussioon oleks tulnud ära pidada aga lõpptulemusena oleks ilmselt leitud, et kasu märgist oleks rohkem, kui kahju.

    Alustada üksnes märgist või logost on aga kitsendav. Kõige lähedasem analoog Eesti märgile on minu meelest need rahvusmustrid, mida kohtab patjadel, sokkidel, tassidel, lennujaama pinkidel. Siiani nende rohkus ei häiri, sest need võimaldavad väga palju erinevaid variatsioone. Võibolla seda teemat tasukski edasi arendada ja riik võiks selle brandi ära osta. Neil on oma logo ka, aga esimesena meenuvad ikkagi mustrid. Logo pole peamine. Mida abstraktsem see märk on, seda rohkem inimesi end sellega samastab.

    Märki ei või jogurtitopsi või tanklaketi kasutuses devalveerida. Kui kasutamise õigus antakse ainult neile, kelle ülesandeks on Eestit mujal maailmas promida, siis see võiks toimida küll. Sarnaselt töötab Saaremaa ühismärk, mille kasutus on vägagi kureeritud ja assotsieerub enamasti millegi keskmisest etemaga.

    12. märts 2016 - 22:05:18 · Otselink

    4

    • disainer on kasutanud enda loomingus rahvuslikke mustreid, selles mõttes ka seda ei saa kuidagi patendeerida, et edaspidi võib neid mustreid kasutada ainult riigi promomiseks.

    • aga muidu olen sinuga täiesti nõus et rahvuslikke mustreid võiks kasutada küll, lihtsalt stardipakk tundus kuidagi vale.

    Loe kõiki

  • Mina olen tajo täiesti nõus, tuleks alustada sellest miks märki vaja on. Brandingu mõttes nagu leiutatakse jalgratast, kas keegi teab milline on Soome, Rootsi, Norra, Taani jne märk (logo?). Kas riigil kui sellisel on üldse logo vaja või peaks olema riigi branding midagi muud? Igal riigil on niigi oma kindel sümboolika, lipp, vapp, hümn jne ... Võibolla läheb aur valesse kohta, äkki ei olegi sellisest märgist kasu, mida igale poole trükkida ja toppida, vahest oleks rohkem kasu mingist üldisemast laiemast kontseptsioonist?

    13. märts 2016 - 17:44:08 · Otselink

    3

    • tõsi, aga kas need logod ütlevad midagi inimestele ja kas inimesed mälatavad neid ja suurem osa neist ei ole nö riikide logod tegelikult ... ses mõttes mida Eesti teha üritab ...

    • link - hea näide ?

    Loe kõiki

  • tajo 8 a

    kes tahab veidi sisulisemat/teaduslikku lähenemist lugeda:
    Why place branding is not about logos and slogans

    13. märts 2016 - 21:06:37 · Otselink

    2

    • Häste seletatud

    • +1

    Loe kõiki

  • riis 8 a

    Disain, marketing, bränding ja kommunikeerimine kui Eesti märgi eesmärk

    Ajasin enda jaoks kokku mõned mõttelõngad, mis minul käesoleva teemaga pähe kärgatasid. Uhked võõrsõnad, järelikult on vaja? Nimetatud valdkondade inimesed on seni jäänud paljuski kinni oma erialakeelsetesse terminitesse. Enne rahvale seletamata, mis nende pealkirjas loetletud sõnade sisuline pool on.

    Pealauses loetletud sõnad ei ole võetud õhust. Need on sõnad, millega meile üritatakse, vähemalt mulle seni tundub, maha müüa ideed, et meil on tarvis üht uut märki. Ning ma ei vaidle vastu. Aga mul tekib ka väga palju küsimusi.

    Mulle tundub, et samas peaksime me iseendile selgitama (turunduskeeles kommunikeerima) mis asi see märk on. Me kohtame oma diskussioonis üksjagu üksteisest möödarääkimist. Meil on ühine keel, aga me ei saa üksteisest aru.

    Märk – see ei ole pelgalt logo. Sama võiks öelda disaini, marketingi ja brändingu kohta – see pole pelgalt logo. Me ei mõista ja defineeri märke ühtmoodi.

    Meil on juba mitmeid märke, mis töötavad meie heaks. Meil on olemas riigi nimi, lipp, vapp, keel, piirijoontega kujutis maailmakaardil ja inimesed ehk me ise.

    Me peaksime jätkama arutlust teemal, et mida meil on vaja. Milleks on meil seda vaja? Kus me seda kasutame? Kellele me seda näitame?

    Kas turismiarenduse sihtasutus EAS vajab uut logo, et välja vahetada 'Welcome to Estonia'? On meil märgi nime all logo kõrvale vaja ka uut hüüdlauset? Kas see on mõeldud ainult kasutamiseks Eesti riiki tutvustavatel trükistel ning visitestonia.com lehel? Või otsime me uut märki, et see 24. veebruaril lipu kõrvale vardasse tõmmata?

    Disain. Selge on see, et ühel riigil võiks olla ühtne visuaalne keel. Et meie riiki tutvustavad trükised, kodulehed ja messiboksid oleks esteetilised, pilkupüüdvad ning mõistetavad. Aga selle jaoks pole meil vaja logo. Piisab ilusast kirjatüübist ning lipuvärvidest selle kõrval.

    Marketing. Turundada saab ka ilma logota. Turundada saab nime. Puhas õhk, loodus ja innovaatilised lahendused ei vaja logo.

    Bränding. Kuvand on see, mis me ise oma riigile anname. Kui me oleme edukad, siis on meil eduka riigi kuvand. Kui me käime reedeõhtuti kaklemas, siis on meil teine kuvand.

    Kommunikeerimine. Infovahetus on suuresti arusaadavaks tegemise kunst. Kui me ei oska iseennast ning ühe märgikonkursi eesmärki panna sõnadesse, siis ei aita meid ka ilus logo. Kõigile arusaadava lähteülesande püstitamine ei puuduta ainult käesolevat märgikonkurssi, aga ka paljusid teisi suurprojekte, mis meil käsil.

    Paljud mõtted on sisuliselt ka erinevatelt inimestelt läbi käinud, aga see keeleline aspekt, on jäänud kõrva kriipima ning seepärast ma selle teksti ka siia lisasin.

    @Medium

    15. märts 2016 - 15:44:29 · Otselink

  • Võiks mõelda ka sellele et keegi julgeks öelda : Olen disainer Eestist. Hethkel pigem NO!

    ei ole veebi disain teema on üldisem .. ja mõned vebekeelt rääkivad sõbrad häbenevad silmad üldse maha .... natuke piinlik on küll ...

    15. märts 2016 - 17:39:11 · Otselink

  • http://veli.ee/northeast/

    17. märts 2016 - 12:19:55 · Otselink

    2

    • norm. midagi kasulikku siis ikkagi tuli välja sellest, samas logona - Ei, mustrid ja icod on samas esteetilised, kuhugi poolepeale jäi see ... muidu oleksin nõus et see vast oli parim töö ...

    • Presentatsioon tugevam kui logo ise. Aga positiivne siiski.

    Loe kõiki

  • leht 7 a

    Evelin Võigemast võttis Eesti märgi draama koos kõigi muude probleemidega hästi ühe lausega kokku.

    Soovitan muidugi terve video läbi vaadata, aga:
    11:10 - "Ja olemegi leidnud endale uue Eesti märgi – «You are not welcome to Estonia!»"

    http://arvamus.postimees.ee/3622439/evelin-voigemast-paneme-tule-polema-ja-naitame-et-kapis-ei-ole-kolli

    19. märts 2016 - 21:04:17 · Otselink

    2

    • "Welcome to Estonia" loe "Saatke Euroraha meile"... Sihtgrupiks n. Brysseli ametnikud ilmselt... Ma Hollandi Eesti Saatkonnas vaatasin, et k5ik need voldikud olid ilusti reas endiselt...

    • 5kki ma panen m55da muidugi...

    Loe kõiki

  • .js 7 a

    Veits offtopic, aga tegin Nordicast enda nägemuse: https://www.behance.net/gallery/35209591/Nordica-branding-concept

    21. märts 2016 - 18:36:16 · Otselink

    8

    • Ehk siis lennufirma puhub tundub mulle olulisem horisontaalne liikumine, kui vertikaalne, kuna vertikaalne tõus on pigem helikopteril ja langus tähendaks kukkumist.

    • meeldib.

    Loe kõiki

  • jüri 7 a

    Otse: Millist märki Eesti vajab? – TMW pop-up kohvik

    Moderaator: Alari Orav (Disainiagentuuri Aku disainer)

    Vestlusringis osalevad:
    Tajo Oja (Disainiagentuuri Fraktal peadisainer)
    Roberta Einer (Moedisainer)
    Paul Kristjan Lilje (Eesti riigibrändi meeskonna juht)
    Erik Sakkov (Nordica juhatuse liige)
    Marko Atso (ansambli Metsatöll trummar)

    28. märts 2016 - 17:21:15 · Otselink

    2

    • huvitav kuulamine.

    • fookus on ikka väga hägune ...

    Loe kõiki

  • Tajo, Eesti lipp ei sobi, sest meil ei ole risti lipp (põhjamaa kvaliteet) ... ja teisalt on meil kogemus, et trikoloori on valetpidi vardasse tõmmatud ... mina võtaks kolm lõvi ... sest kolm lõvi on meie vapil ja sest lõvid on disaini mõttes jube suurte võimalustega ja brandigu ja loo mõttes ka supper ... (lisaboonus on see, et meil lõvi on ainult loomaaias). Siduda graafiliselt see temaatika meie rahvusmustritega ja meil on täiesti oma käekiri, oma looga jne ...

    Kolm väikest lõvi, mille all on maide in estonia, kaunistatud eesti rahvusliku mustriga (ega sellest paremini ei saa) ja meil on selle taga juba lugu olemas. Selle võik Eesti rõiva disainer hõbe/kuld niidiga oma tootele tikkida või palkmaja tootja suure tulise rauaga puidu sisse kõrvetada ...

    aga miks seda vaja ikka ei tea, laias plaanis võiks arutada et kui tahame põhjamaa olla, muudame lippu ;)

    29. märts 2016 - 14:41:06 · Otselink

    9

    • vb, aga siis peaks seosed looma ... iga haritud eesti inimene teab miks meil on vapil kolm lõvi mitte kolm kängurut :) LOL ... ja siin ongi see koht ... kus mõelda ...

    • Kolme lõvi puhul tekib kohe küsimus, kas 2 isast või pigem 2 emast :P

    Loe kõiki

  • jüri 7 a

    Estonia Nation branding concept
    Contribution from a Dutch e-Resident and fan.

    MEMOKRAAT: Hollandlane, kes pakub Eestile lugu

    26. mai 2016 - 10:12:56 · Otselink

    1

    • See vajaks eraldi threadi

    Loe kõiki

  • Ja muidugi on ka EAS'il vastus olemas: http://www.postimees.ee/3709563/easi-juht-hollandlase-pakutud-lahendus-ei-sobi-eesti-brandiks

    Hanno Tombergi sõnul ei sobi hollandlase Peter Kentie pakutud lahendus Eesti brändiks, kuna seda saab kasutada ainult ingliskeelse maailma jaoks, kuid brändi kontseptsioon peaks olema kasutatav ka teistes keeltes.

    Kas enam nõmedamat põhjendust annab välja mõelda. Kurb.
    Ja kahju, et keegi läheb öösiti rahuliku südamega magama, et korraldavad meie oma riigile käru.

    26. mai 2016 - 14:25:16 · Otselink

    3

    • Mis eri keeltesse seda eelmist brändi - "Welcome to Estonia" - tõlgiti ja kasutati?

    • Personaalne lähenemine igasse riiki oleks äge ju. Mul olid ka omad mõtted eri keeltes kui laia bränd, aga siis avastasin, et need ei meeldiks paljudele ja osadele solvavad. Niiguinii solvutakse veel.

    Loe kõiki

  • Kusjuures seal consept lehel on keele teema ilusti ja loogiliselt lahti seletatud.

    Lõpuks ometi tuli keegi välja asjaliku ja teostatava ideega ja musta huumorina on muidugi EAS see kes vee peale tõmbab.

    26. mai 2016 - 14:57:00 · Otselink

  • EASil omad kasud mängus selle brändi loomisel.

    27. mai 2016 - 15:58:52 · Otselink

    1

    • EAS on ammu küsimärgi all, see mida nad teevad ei oma enam ammu mingit loogikat. Aga seda mida nad tegema peaks ei tee keegi ... Ja kui keegi teeb tōmbab EAS vee peale ...

    Loe kõiki

  • Täielik pehmo bränd see dutch, eurovisiooni tasemel kraam. Eestit tuleb presenteerida nii nagu meile vajalik mitte nagu neile kasulik. Ja Eesti bränd peaks olema Eestis tehtud.

    28. mai 2016 - 09:31:26 · Otselink

  • Suveks teemakohaseid T särke :)

    03. juuni 2016 - 09:08:14 · Otselink

  • jüri 7 a

    Intervjuu hollandlase Peter Kentie -ga Raadio 2 hommikuprogrammis
    http://heli.er.ee/helid/2030562.mp3
    Kuula alates 2:17:00

    03. juuni 2016 - 09:35:03 · Otselink

  • jüri 7 a

    1

    • "foolest" ja teised. What?

    Loe kõiki

  • jüri 7 a

    Eesti visuaalse keele otsingud jätkuvad. Kokku on pandud Eesti Disainimeeskond!
    Meeskonna tegemisi saab jälgida siit: https://medium.com/eestidisainimeeskond


    Eesti Disainimeeskond on EASi poolt kokku kutsutud disainitiim, kelle ülesanne on luua Eestile uus visuaalne keel koos põhjaliku disainitööriistakastiga, mille abil saavad kõik meie riigist rääkida.

    Kuidas me oma riigist räägime? Kuidas tähistame Eestis toodetut? Kui ma lähen Tokyosse Eestist rääkima, siis millised on slaidid mu selja taga? Kas Eestil on oma font? Need on vaid mõned küsimused, millele meeskond selle aasta lõpuks vastused leiab.

    Disainimeeskond on Eestis uus lähenemine. Esimest korda panustavad erinevad Eesti disainerid eraisikutena ühe suure loovprojekti õnnestumisse.

    Meeskonna disainijuht on Alari Orav. Esimeses etapis on loovtiimis Janno Siimar, Jan Tomson, Anton Koovit, Kevin Crepin ja Tajo Oja. EASi poolt veavad projekti Piret Reinson, Elina Vilja ja Priit Pruul. Vajaduse kerkides kaasame jooksvalt talente ka teistest valdkondadest: fotograafid, copywriterid, animaatorid, tüpograafid.

    Kogu disainiprotsess on avatud siinsamas. Kirjutame meie tööst, avastustest, tiimiliikmetest, vaidlustest ja tulemustest. Sekka ka filosoofilisematest teemadest: mis on bränd, kuidas riik kohabrändist võita võiks jne.

    27. juuli 2016 - 13:07:20 · Otselink

    4

    • ja tegelikult on plaanis kogu protsessi avada jooksvalt. selleks ka blogi.

    • Mul on pisut kahju, et sellele mõttele kohe ei tuldud.

    Loe kõiki